'''Paranoia''' on inimese [[instinkt]] või [[mõtlemine]], mis on tugevalt mõjutatud [[Ärevus|ärevusest]] või [[Hirm|hirmust]], tihtipeale seonduvad sellega [[Paranoiline luul|luulumõtted]], [[viirastus|viirastused]] ja muu [[irratsionaalsus|irratsionaalne]].
Arstide poolt on paranoiat [[Isiksushäired|isiksushäirena]] diagnoositud rohkem meeste seas ja seda esineb 0,5 – 25–2,5 protsendil elanikkonnast. Paranoilise isiksushäirega inimesed on pidevalt valvel solvangute, vääritimõistmise ja ohu suhtes ning tõlgendavad oma hoiakute tõttu teiste signaale sageli endale ohtlikuna, petmisena jne. Sellest tulenevalt võivad paranoilise isiksusega inimeste reaktsioonid olla agressiivsed ja ennast kaitsvad.
Kuid paranoilise isiksushäirega inimesed võivad ka suhetest tagasi tõmbuda ja vältida sotsiaalseid olukordi, et mitte sattuda kokku enda jaoks ebameeldivate inimestega. Neil on raskusi enda avamisega ja teiste usaldamisega, nii et sügavate suhete loomine kulgeb väga raskelt. Sage on elukaaslase kahtlustamine truudusetuses. Teiste kahtlustamine ja süüdistamine loob aga nõiaringi, kus teised tõepoolest hakkavad paranoilist inimest korrale kutsuma või vältima, andes sellega kinnitust tema esialgsele uskumusele, et teisi ei tasu usaldada ja nad soovivad halba. Paranoilise isiksusega inimesed peavad kaua vimma ega andesta naljalt, kui on kellegagi konflikti sattunud.
==Diagnoosimine==
41. rida:
===Teraapia===
Paranoia ravimiseks kasutatakse enamasti psühhoteraapiat. Keskendutakse eelkõige sümptomite leevendamisele, suhtlemisoskusesuhtlusoskuse arendamisele ja patsiendi madala enesehinnangu tõstmisele. Teraapia edukas läbiviimine võib olla keeruline, sest antud vormis on usaldus ülioluline, mis on vastuoluline paranoilise indiviidi usaldamatusega. Tulemusena ei pruugi patsient oma raviplaani järgida.<ref name="webmd"/>
