Vikipeedia

Suhtlusmeetod: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
1. rida:
{{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=detsember}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=detsember}}
'''Suhtlusmeetodid''' on viisid, mille abil toimub teabevahetus. Tavaliste suhtlusmeetodite puhul saatja kõneleb või kirjutab ja vastuvõtja kuulab või loeb. Enamik kommunikatsioonist toimub suuliselt, kuid on ka viise, kus kasutatakse vaid näiteks kehakeelt. <ref name="xbHY7" />
 
4. rida ⟶ 5. rida:
 
== Liigid ==
 
=== Verbaalsed suhtlusmeetodid ===
 
==== Kirjalik kommunikatsioon ====
Kirjaliku kommunikatsiooni puhul kasutatakse pliiatsit ja paberit, sõnum esitatakse näiteks dokumendina. Kirjalik kommunikatsioon hõlmab elektroonilisi väljatrükitud faile, dokumente, tekstsõnumeid, e-kirju ning kõike muud, mis edastatakse keele, kirjalike sümbolite kaudu. Selline suhtlemine on vältimatu ärisuhetes ning õiguslike juhiste andmisel. Peamiselt kirjalikku kommunikatsiooni kasutavad suhtlemisvormidsuhtlusvormid on näiteks käsiraamatud, brošüürid, lepingud, memod, pressiteated, ametlikud äriettepanekud jms. Kirjaliku kommunikatsiooni tõhusus sõltub kirjutamisstiilis, grammatikast, sõnavarast ja selgusest. <ref name=":0" />
 
==== Suuline kommunikatsioon ====
Suuline kommunikatsioon toimub näost näkku, telefoni, häälvestluse, videokonverentsi või mis tahes muu kandja kaudu. Suuline suhtlemine leiab aset näiteks arutelu läbiviimisel, tavalisel või informatiivsel suhtlemisel. Suuliste vestluste tõhusus sõltub kõne selgusest, häälmodulatsioonist, helitugevusest, kiirusest ja isegi mitteverbaalsest suhtlemisestsuhtlusest, nagu kehakeelest ja muudest visuaalsetest väljunditest. <ref name=":0" />
 
=== Mitteverbaalsed suhtlusmeetodid ===
Mitteverbaalne kommunikatsioon tähendab sõnumite saatmist ning vastuvõtmist ilma sõnu kasutamata. Füüsiline mitteverbaalne kommunikatsioon või kehakeel on näoilmeid, silmside, kehaasend, eri žestid, keha üldiseid liigutused, hääletoon, puudutused jm. Näoilme on kõige levinum mitteverbaalne suhtlus. Näiteks väljendab naeratus selgeid emotsioone, mida verbaalse kommunikatsiooni kaudu on raske väljendada. Uuringute hinnangul moodustab kehakeel, sealhulgas näoilmed, 55% kommunikatsioonist. Mitteverbaalse suhtlemisesuhtluse juures on väga oluline see, kuidas midagi öeldakse, selle asemel, mida tegelikult öeldakse. See hõlmab hääle kvaliteeti, intonatsiooni, emotsioone, suhtlemisesuhtluse stiili ning edastab heakskiitu, huvi või selle puudumist. <ref name=":0" />
 
Muud mittesõnalised suhtlemise vormidsuhtlusvormid annavad infot isiku kohta. Muud mittesõnalised suhtlemise vormidsuhtlusvormid <ref name=":0" />:
* Esteetiline kommunikatsioon või loovad väljendused, nagu tantsimine, maalimine;
* Välimus või riietumisstiil, mis näitab isikupära;
29. rida:
 
Üldiselt jagatakse suhtlemise abivahendid nelja rühma <ref name="quWB3" />:
* Kõikehõlmavad abivahendid – nende abivahendite eesmärk on rahuldada inimeste suhtlemisvajadustsuhtlusvajadust kogu päev. Nende alla kuuluvad tähestiklauad, sideplatvormid ning raamatud, millel on palju kirju, sõnu, fotosid ja/või sümboleid;
* Suunatud abivahendid – need abivahendid on mõeldud konkreetseteks olukordadeks;
* Visuaalsed abivahendid – paljudel inimestel on hea mälu just visuaalsete abivahendite kaasabil, nendeks on näiteks pildid, ostupäringute fotod;
* Suhtluspartnerite abivahendid – need pakuvad abi just keerukate kommunikatsioonivajadustega isikutele, näiteks isikliku kommunikatsiooni sõnaraamat või isiklik ajalugu.
 
Praegu kasutatakse palju seadmeid. Meetodid, mida tänapäeval suhtlemisessuhtluses kasutatakse, erinevad nendest, mida kasutati mõni aeg tagasi. Nende seadmete abil saab ühendust võtta ükskõik kellega kus iganes viibides. <ref name="TMdSS" />
 
Projektides (ka mujal) kasutatavad abivahendid <ref name=":1" />:
41. rida ⟶ 42. rida:
* projekti vahekoosolekud – saab näha oleku värskendusi ja üldisi ülevaateid;
* projekti külastus – praktiline lähenemisviis näost näkku oma meeskonna ja klientidega.
 
Samuti on üheks abivahendiks sotsiaalmeedia. Tavaliselt peetakse seda üldise suhtlemisesuhtluse abivahendiks, kuid ka paljud organisatsioonid kasutavad ära seal pakutavaid võimalusi. On palju suhtlusvõrgustikke, mida saab tõhusalt kasutada hajutatult paiknevate töötajate vahel sidemete loomiseks. Sotsiaalmeedia pakub mitte ainult suhtlemise võimalustsuhtlusvõimalust, vaid ka fotode kasutamist, mis võib aidata luua isiklikku seost inimeste vahel, kellel muidu ei pruugi olla võimalust kohtuda näost näkku. <ref name="t9ugp" />
 
== Olulisus ==
50. rida ⟶ 52. rida:
* ...soodustab innovatsiooni – kui töötajad tunnevad end suheldes mugavalt, võivad koostöö ja uued ideed olla pidevalt kõrgel tasemel. Lisaks, kui töötajad ei suuda piiratud suhtlusoskuste tõttu oma ideid edasi anda, on tõenäoline, et ideid ei rakendata kogu potentsiaaliga;
* ...ehitab tõhusa meeskonna – kui tööl julgustatakse vabalt suhtlema, tekib ühtsem ja tõhusam meeskond. Hea suhtlemine meeskonnas suurendab ka töötaja moraali. Kui töötajad tunnevad, et nad on hästi informeeritud ettevõtte suunast ja visioonist, tunnevad nad end oma rollis turvalisemalt. Alaline sisekommunikatsioon võib kaasa tuua parema tööeetika, kus tekib veelgi enam tunne, et töötatakse ühise eesmärgi nimel;
* ...aitab töötajaid juhtida – kui juhid on head suhtlejad, saavad nad paremini teavitada töötajaid nende vastutusest ja sellest, mis neilt oodatakse. Hea suhtlemisoskussuhtlusoskus aitab juhtidel pakkuda oma töötajatele konstruktiivset tagasisidet, luua paremaid suhteid ja mõista isiklikke eesmärke, mida töötajad soovivad tööl saavutada;
* ...soodustab ettevõtte kasvu – side puudumine võib viia mis tahes organisatsiooni kokkuvarisemiseni. Kuigi see on julge väide, ei suuda enamik organisatsioone ellu jääda ilma hea kommunikatsioonita nii sisemiselt kui ka väliselt. Side võib samuti suurendada tootlikkust ning aitab vältida asjatuid viivitusi poliitika rakendamisel;
* ...tagab läbipaistvuse – kui nii sisemiselt kui ka väliselt toimub regulaarne suhtlus, muutuvad organisatsioonid läbipaistvamaks. See on tähtis, et suurendada usaldust brändi ja teenuste vastu, aga ka organisatsioonis sees.
56. rida ⟶ 58. rida:
 
=== Projekti suhtlusmeetodite olulisus ===
Kommunikatsioon on projektis ja üldiselt eri ettevõtmistes üks tähtsamaid komponente ning on oluline kasutada õigeid meetodeid. Enamiku projektide edukus sõltub oluliselt suhtlemisoskustestsuhtlusoskustest ja -võtetest. Projekti suhtlusmeetodeid kasutatakse inimeste motiveerimiseks, juhtimiseks, delegeerimiseks ja tagasiside edastamiseks kõigile töötajatele, kes on projekti kaasatud. On kolm sidekanalit, mille juhid peavad pärast projekti algatamist looma: üles suunatud kanal, külgmine kanal ja alla suunatud kanal. Nende kanalite haldamine ja täiustamine võib oluliselt suurendada eduvõimalusi. <ref name=":1" /> Oluline on siinjuures ka projekti keerukusele tähelepanu pöörata. Lihtprojektid vajavad tavaliselt minimaalset suhtlemistsuhtlust, sest projektis võib osaleda vaid üks inimene ning üks sihtrühm. Suuremad projektid aga vajavad rohkem kommunikatsiooni planeerimist ja selle teostamist. <ref name="epjQy" />
 
Suhtlemine mõjutab sooritust. Et projektis töötaks suure jõudlusega meeskond, on vaja efektiivset suhtlemistsuhtlust, et tagada sellised tulemused. Ilma väljakujunenud kanaliteta on tõenäoline, et projekt ebaõnnestub. Edukatel projektijuhtidel on tavaliselt head suhtlusoskused, nad suudavad tõhusalt probleeme esitada, kuulata, anda tagasisidet ning tagada meeskonnaliikmetevaheline harmoonia. Projekti kommunikatsioon ei ole nii lihtne kui see tunduda võib, oluline on see üles ehitada. <ref name=":1" />
 
== Viited ==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Suhtlusmeetod"