Kontakt (psühholoogia): erinevus redaktsioonide vahel

'''(Psühholoogiline) kontakt''' on kahepoolne akt, mis hõlmab keskendumist suhtlemispartnerilesuhtluspartnerile ja veendumust, et tema vastab omapoolse keskendumisega.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Watzlawick, P., Bavelas, J.B., Jackson, D.D.|pealkiri=Pragmatics of Human Communication: A Study of Interactional Patterns, Pathologies and Paradoxes|aasta=1967|koht=|kirjastus=Norton Co.|lehekülg=}}</ref>

== Kontakti koostisosadosad ==

* [[Mittesõnalised suhtlemisvahendid|mittesõnaliste sõnumisõnumite]]<nowiki/>te ehk kehakeele ja

=== Tunnete mõistmine ===

[[Tunnete teadvustamine|Tunnete mõistmiseks]] ja juhtimiseks soovitatakse endalt küsida -– milline on minu ja mu partneri meeleolu või emotsioonid ja mida saan teha, et keerulisi emotsioone ise juhtida?

Suhtlemisel omab olulist rolli see, kuidas me tajume nii suhtlemispartneritsuhtluspartnerit kui ka iseennast selles situatsioonis.

Tundeseisundeid väljendab inimene suheldes nii miimika, hääleomaduste kui keha (poos, liigutused) abil. Ka suhtlemispartneristsuhtluspartnerist püütakse aru saada samu tunnuseid kasutades.

=== Mittesõnalise suhtlemise vahendid ehk kehakeel ===

Mittesõnaline suhtlemine inimeste vahel on vanem kui sõnaline suhtlemine, samuti on see kiirem suhtlemise viis. Uuringute andmetel  annab inimene hääle omaduste kaudu edasi 38% sõnumist, keha (sh näoilme) kaudu  lausa 55%-6555–65% mõjust.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Mehrabian & Ferris|pealkiri=Inference of Attitudes from Nonverbal Communication in Two Channels|aasta=1967|koht=Journal of Counseling Psychology, Vol. 31|kirjastus=|lehekülg=248-52}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Birdwhistell, R. L.|pealkiri=The language of the body: The natural environment of words|aasta=1974|koht=A. Silverstein (Ed.), Human communication|kirjastus=Hillsdale, NJ: Lawrence Erlbaum|lehekülg=203–220}}</ref>

Mittesõnaliste suhtlemisvahenditesuhtlusvahendite abil toimuva mittesõnalise käitumise komponentideks on näiteks:

Oluliseks peetakse teadlikkust nii enda kui suhtlemispartnerisuhtluspartneri kehalistest väljendustest.

[[Mittesõnalised suhtlemisvahendid|Mittesõnalisi suhtlemise vahendeidsuhtlusvahendeid]] on uuritud põhjalikult, eriti 1960//70ndatel. ja 1070. aastatel.

=== Sõnad ===

Kõneldes on oluline silmas pidada, milliseid sõnu ja fraase kasutatakse, et luua ja hoida head kontakti. Siinkohal tulevad appi positiivsust kandvad sõnad ja fraasid, kõnelejaid ühendavad sõnad, suhtlemispartnerisuhtluspartneri nime nimetamine.

# [[Kontakti loomine]] ehk suhtlemisvalmidusesuhtlusvalmiduse loomine

# [[Kontakti hoidmine]] ehk pidev kohandumine olukorra ja suhtlemispartnerigasuhtluspartneriga

Eestis juba 1980/90ndatel. ja 1990. aastatel Henn Mikkini juhtimisel välja töötatud suhtlemisoskustesuhtlusoskuste koolitamise metoodikates, sh [[Suhtlemistreening|suhtlemistreeningussuhtlustreeningus]] on oluline koht seoste nägemisel suhtlemisoskustesuhtlusoskuste valdamise ja isiksuslike eripärade vahel.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Seilenthal, A., Vainre, M., (koostajad)|pealkiri=Henn Mikkin ja suhtlemistreeningu arengu lugu|aasta=2005|koht=Tartu|kirjastus=Eesti Suhtlemistreenerite Ühing|lehekülg=}}</ref>

Ühelt poolt on kontakti saavutamiseks vajalikud välised suhtlemisoskusedsuhtlusoskused, mida on võimalik kõrvalt jälgida: enese häälestamine kontaktiks konkreetse isikuga ning suhtlemisel vajalike rituaalide  ja kohaste suhtlemismudelitesuhtlusmudelite valdamine (nt enese esitlemine, [[selge eneseväljendus]], [[aktiivne kuulamine]] ja neil põhinevad kompleksoskused).

Kui oskuste pool on edukalt arendatav [[Suhtlemistreening|suhtlemistreeningusuhtlustreeningu]] jt aktiivõppe meetoditega, siis isiksusest tulenevad tõrked vajavad teadvustamist ja läbitöötamist [[Psühholoogiline nõustamine|psühholoogilise nõustamise]] ning [[psühhoteraapia]] abil.

Ilmneb ka nende kahe meetodi kompensatoorsus, st [[Suhtlemisoskused|suhtlemisoskustesuhtlusoskuste]] treenimine võib kaasa aidata isiksuslikule arengule, mille tulemusena vähenevad treenitava negatiivsed [[Eelhoiak|eelhoiakud]], ebakindlus jms, ning ka vastupidi – [[psühhoteraapia]] tõenäoliseks tulemuseks on loomuliku ja avatud suhtlemise esilepääs ilma suhtlemisoskustesuhtlusoskuste spetsiaalse treenimiseta.