Mitteresident: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: 'Mitteresident (ingl non-resident) on füüsiline või juriidiline isik, kes peamiselt resideerib ühes kindlas riigis, kuid on teeninud kas töötades või vara müües tulu teis...' |
Lisasin viited ja muutsin vormistust. |
||
1. rida:
'''Mitteresident''' (ingl ''non-resident'') on füüsiline või juriidiline isik, kes peamiselt resideerib ühes kindlas riigis, kuid on teeninud kas töötades või vara müües tulu teisest riigist. Selle piirkonna valitsus, kus isik peamiselt ei ela, liigitabki isiku mitteresidendiks.<ref>Investopedia. (''n.d''.). Non-Resident. Retrieved from <nowiki>https://www.investopedia.com/terms/r/nonresident.asp</nowiki></ref>
== Mitteresidendi maksustamine Eestis ==
Kui isik liigitub Eestis mitteresidendiks, siis tuleb siin teenitud tulude eest maksta Eesti riigile [[Tulumaks|tulumaksu]]. Näiteks osa residendi makstavast tulumaksust läheb elukohajärgsele omavalitsusele, aga mitteresidendi tulumaks läheb otse riigikassasse. Tuludeklaratsiooni pole vaja esitada, kui teenitud tulu on saadud palgatööna. Juhul kui vara võõrandamise eest on saadud tulu, peab siiski esitama tuludeklaratsiooni. Sel juhul on tegemist mitteresidendi deklaratsiooni vormiga.<ref
Püsiva tegevuskohaga mitteresidendil on vaja maksta riigile tulumaksu ka erinevatelt kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt ning kõikidelt kuludelt ja väljamaksetelt, mis pole otseselt seotud firma tegevusega. Mitteresident peab maksma makse, kui tal puudub püsiv tegevuskoht<ref
▲Kui isik liigitub Eestis mitteresidendiks, siis tuleb siin teenitud tulude eest maksta Eesti riigile tulumaksu. Näiteks osa residendi makstavast tulumaksust läheb elukohajärgsele omavalitsusele, aga mitteresidendi tulumaks läheb otse riigikassasse. Tuludeklaratsiooni pole vaja esitada, kui teenitud tulu on saadud palgatööna. Juhul kui vara võõrandamise eest on saadud tulu, peab siiski esitama tuludeklaratsiooni. Sel juhul on tegemist mitteresidendi deklaratsiooni vormiga. (Eesti Maksu- ja Tolliamet, 2016)
▲Püsiva tegevuskohaga mitteresidendil on vaja maksta riigile tulumaksu ka erinevatelt kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt ning kõikidelt kuludelt ja väljamaksetelt, mis pole otseselt seotud firma tegevusega. Mitteresident peab maksma makse, kui tal puudub püsiv tegevuskoht (Eesti Maksu- ja Tolliamet, 2016):
• töö- ja teenustasu;▼
• juhtimis- või kontrollorgani liikme tasu;▼
• ettevõtluse tulu;▼
• kasu vara võõrandamisest;▼
• üüri- ja renditulu;▼
• litsentsitasu;▼
• pension, stipendium, preemia, toetus, abiraha, hasartmänguvõit, hüvitis perehüvitiste seaduse alusel, kindlustushüvitis, pensionifondi väljamakse, samuti kindlustushüvitised, mille on Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa või residendist kindlustusselts mitteresidendile välja maksnud, ning Eesti pensionifondist mitteresidendile tehtud väljamaksed;▼
• meelelahutaja või sportlase Eestis esinemise tasu.▼
Isikud, kes ei ole Eesti residendid ja ei pea maksma palgatöö eest tulumaksu, on näiteks välisriigi diplomaadid, eriülesandeid täitvad isikud, rahvusvaheliste organisatsioonide või valitsuste liikmed (Eesti Maksu- ja Tolliamet, 2016).▼
Mittemaksustatavad tulud▼
▲
▲Isikud, kes ei ole Eesti residendid ja ei pea maksma palgatöö eest tulumaksu, on näiteks välisriigi diplomaadid, eriülesandeid täitvad isikud, rahvusvaheliste organisatsioonide või valitsuste liikmed.<ref
Mitteresidendi tulumaksuvabastused on kirjas tulumaksuseaduses. Isik, kes pole resident, ei pea maksma makse järgmiste tulude pealt makse (Eesti Maksu- ja Tolliamet, 2016):▼
• pärandvara;▼
• omandireformi käigus tagastatud vara; ▼
• sundvõõrandamistasu;▼
• tulu isikliku asja müügist;▼
• töö või ametilähetusega seotud kulude hüvitis, päevaraha või välislähetustulu;▼
• litsentsitasu eest, kui maksja ja saaja on omavahel pidevas seoses vähemalt kaheaastase perioodi vältel.▼
▲== Mittemaksustatavad tulud ==
Pension▼
▲Mitteresidendi tulumaksuvabastused on kirjas tulumaksuseaduses. Isik, kes pole resident, ei pea maksma makse järgmiste tulude pealt makse<ref
Igast füüsilisest isikust residendist võib saada ühel hetkel mitteresident. Seetõttu makstakse pensione ka mitteresidendile. Eesti riigis rakendatakse üldjuhul 21% maksumäära, kui tegu on pensioni väljamaksetega. Nii residendil kui ka mitteresidendil on need samad. See tähendab, et esimesel ja teisel sambal on tulumaksumääraks 21%, kuid kolmandal võib see olla kas 21% või 10%. (Oidsalu, 2014, lk 31–39)▼
▲
▲== Pension ==
▲Igast füüsilisest isikust residendist võib saada ühel hetkel mitteresident. Seetõttu makstakse [[Pension|pensione]] ka mitteresidendile. Eesti riigis rakendatakse üldjuhul 21% maksumäära, kui tegu on pensioni väljamaksetega. Nii residendil kui ka mitteresidendil on need samad. See tähendab, et esimesel ja teisel sambal on tulumaksumääraks 21%, kuid kolmandal võib see olla kas 21% või 10%.
Pangakonto avamine
Mitteresidendil peab olema Eestiga kindel seos, kui ta soovib luua endale pangakonto. Selle jaoks on vaja, et isikul oleks kas tööleping, üürileping või seotus ettevõtlusega. Siia lisandub ka olukord, kui mitteresident omandab haridust või on tal Eestis lähisugulasi (ema, elukaaslane, lapsed või vanemad). Lisaks peab kontot avada sooviv isik põhjendama, miks tal seda vaja on. Kui vajalikud nõuded täidetud, on põhjust minna pangakontorisse kontot avama.
== Viited ==
| |||