Golf: erinevus redaktsioonide vahel

Golf on [[pallimäng]], milles mängijad, kasutadespüüavad erinevaid keppe, püüavadkasutades võimalikult väikese löökide arvuga tabada palliga sihtmärke (aukauke).

Golfi mängitakse loodusliku muruga väljakul ([[golfiväljak]]ul), mis on 25–30 [[hektar|ha]] suurune ja mitmekesise reljeefiga, kuhuning kuulubsisaldab nii looduslikke kui ka spetsiaalselt loodud takistusi. Täismõõtmelisel väljakul on 18 auguga lõppevat rada, kuid leidub ka väiksemaid, tavaliselt 9 auguga väljakuid. Iga rada algab avalöögialaga ning raja lõpus on puttamisgriin, millel lipuga tähistatud 4,25-[[toll (pikkusühik)|tollise]] (10,8 [[sentimeeter|cm]]) läbimõõduga auk. Avalöögiala ja puttamisgriini vahele jäävad ka muud standardsed pinnasevormidpinnavormid nagu ''fairway'' (lühemamadalama muruga edenemisala), ''rough'' (kõrgema rohuga ala), ''bunkers'' (liivatakistused) ning muud takistused (veealad, puud, kivid jne), kuid. sellestSellest hoolimata on väljaku kõik rajad unikaalsed ja spetsiifilise ülesehitusega.

Golfi ajalugu ulatub väga kaugetesse aegadesse. Vanim viide golfisarnasele mängule on seotud [[Rooma riik|Rooma riigi]] aegse mänguga ''paganica''<nowiki/>'ga, milles mängijad kasutasid kõveraks painutatud keppe nahast pallide löömiseks. Üks golfi arengu teooriatest ongi, et seoses Rooma riigi vallutustega üle Euroopa hakati 1. sajandiks eKr ''paganica''<nowiki/>'t mängima paljudes Euroopa osades ja lõpuks arenes sellest välja kaasaegne golf. Teised allikad viitavad golfi eellasena [[Hiina]] päritolu mängule ''chuiwan''. 1368. aastast pärineval [[Mingi dünastia]] kirjarullil on kujutatud Hiina keiserliku õukonna liiget golfikepisarnase kepiga löömas palli auku. [[Holland]]is mängitud golfist on teateid aastatest [[1200]]. Siis löödi pall kepiga vastavasse väravasse, mitte auku.