Saksamaa: erinevus redaktsioonide vahel

| pindala = 357111357 111,91

Suur osa Saksamaal leiduvast toorainest on tänaseks ennast juba ammendanud. Ohtralt on veel [[naatrium]]i leiukohti. Harzi mäestikus kaevandatakse veel ka [[plii]]d ja [[tsink]]i. Saksamaal on nii [[kergetööstus|kerge-]] kui ka [[rasketööstus]]ettevõtteid. Suurimad tööstusettevõtted paiknevad Ruhri piirkonnas, tooraine olemasolu ja [[Reini jõgi|Reini jõe]] tõttu. Piirkonnas asuvad suured tööstuslinnad nagu [[Essen]] ja [[Dortmund]]. Ülemaailmset kuulsust on sakslased kogunud enda [[autotööstus]]ega, mis on väga kõrgelt hinnatud üle terve maailma – [[Volkswagen]] ja [[Daimler AG]] on ühed suurimad autotootjad terves maailmas (aasta 2001 seisuga tootsid ettevõtted kahe peale ligi 10 miljonit sõidukit). Ka [[elektroonikatööstus]]es ollakse tasemel (tänud suurettevõttele [[Siemens Group]]). [[Metallurgia]]s pole Saksamaa küll maailma juhtivamaid riike, kuid Euroopas talle vastast ei ole. Näiteks ollakse Euroopa suurim [[teras]]etootja ja eksportija. [[Alumiinium]]i puhul jäädakse alla vaid [[Norra]]le. Kergetööstuse hõive riigis suur pole, kuna masstoodang on koondunud odavama tööjõuga riikidesse. Siiski pärinevad paljud arenenud riikides tuntuks saanud [[bränd]]id just nimelt Saksamaalt (näiteks sportrõivaste bränd [[Adidas]]). Kõrgtehnoloogilise tootmise arengueeldused on kõrgedsuured. Riigis on selleks vajaminevat [[kapital]]i, nõudlust kui ka võimalusi ekspertide väljakoolitamiseks.

Saksamaal on rahvastikutihedus 227 inimest ruutkilomeetri kohta, kuid see varieerub riigisiseselt. Suurim on ta endiste/praeguste tööstuspiirkondade lähedal, kuhu on tekkinud suured linnastud (näiteks Ruhri tööstuspiirkond). Väiksem tihedus on Lõuna-Saksamaal, kus mõnevõrra takistavaks faktoriksteguriks on mäed. Viimasel aastakümnel on vähenenud ka endise Ida-Saksamaa rahvastikutihedus, kuna hulk inimesi on suundunud elama läände, et leida paremad töövõimalused. Seega rahvastiku paiknemine sõltub nii looduslikest põhjustest kui ka sotsiaalsest olukorrast (töökohtade arv jne). Võrreldes naaberriikidega on Saksamaa suhteliselt tihedalt asustatud, kuna minevikus toimunud sõdade tõttu on riik kaotanud palju endisi territooriume. Naabritest on suurem rahvastikutihedus vaid Madalmaades.

Uut keisiririiki valitses Preisi Hohenzollernite dünastia ja pealinnaks oli Berliin. Keisririik ühendas kõiki saksa laialipillutud alasid, peale Austria – ''Kleindeutschland'' ehk [[Väike-Saksamaa]], mis moodustas koos Ungari ja Böömimaaga [[Austria-Ungari]] keisririigi. Alates [[1884]]. aastast hakati asutama kolooniaid ka väljaspool Euroopat.