|
<s><code>##</code></s>{{keeletoimeta}}
.<code>##</code>
[[Pilt:SigismondoMalatesta.jpg|right|pisi|[[Piero della Francesca]] 1451 ''Il lupo di Rimini'']]
'''Renessanss''' ([[prantsuse keel|prantsuse]] sõnast ''renaissance'' "taassünd") oli kõrgkeskajale järgnenud,14. sajandi algusest 17. sajandi alguseni väldanud periood [[Euroopa]] kultuuriloos.
<code>##</code>
Renessanss sai alguse hiliskeskaegses [[Itaalia]]s ning levis sajandite jooksul ülejäänud Euroopasse. Kuigi paberi kättesaadavus ja trükikunsti leiutamine kiirendasid ideede levikut, ei olnud muutused kõikjal samasugused. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad.
Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja [[kunst]]i, [[kirjandus]]t, [[filosoofia]]t ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama [[keskaeg|keskajaks]].
.
Ajastut iseloomustas eemaldumine [[religioon]]ikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Iseloomulikuks sai arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Nüüd hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele.
<code>##</code>
Tuntumateks renessansi suurkujudeks võib pidada [[Leonardo da Vinci]]t ja [[Michelangelo]]t.
<br />
Renessansil on pikk uurimislugu ning on isegi vaieldud selle termini enda kasulikkuse või sobivuse üle.<ref>Brotton, J., The Renaissance: A Very Short Introduction, OUP, 2006 ISBN 0-19-280163-5.</ref> On küsitud, kas renessanss oli tõesti keskajaga võrreldes edasiminek või oli see ainult pessimismi ja antiikaja nostalgia ajastu.<ref>Huizanga, Johan, The Waning of the Middle Ages (1919)</ref> On ka arvatud, et renessanssi ei peaks keskajast lahutama, sest need on ühes loogilises seoses ja järgnevuses.<ref>Starn, Randolph (1998). "Renaissance Redux". The American Historical Review 103 (1): 122–124</ref>
<code>##</code>
== Nimetus ==
Esimest korda kasutas mõistet renessanss (itaalia: ''Rinascimento'', sõnast ''rinascere'' "taassündima") itaalia kunstnik [[Giorgio Vasari]] (1511–1574) oma entsüklopeedilises raamatus Le Vite de' più eccellenti pittori, scultori, ed architettori (1550). Ta seostas renessansi algust maalikunstnike [[Cimabue]] (1240–1301) ja [[Giotto]]ga (1267–1337). Prantsuskeelset sõna ''renaissance'' kasutas ja defineeris selle ajastu tähenduses esimesena prantsuse ajaloolane [[Jules Michelet]] 1855. aasta teoses "Histoire de France".<ref>Murray, P. and Murray, L. (1963) The Art of the Renaissance. London: Thames & Hudson (World of Art), p. 9. ISBN 978-0-500-20008-7</ref> Sama sõna on kasutatud ka teiste ajalooliste ja kultuuriliste liikumiste ja ajajärkude kohta, näiteks [[karolingide renessanss]].
*<code>##</code>
== Perioodid ==
*
*[[13. sajand|13.]] ja [[14. sajand]]: [[eelrenessanss]] (14. sajand Itaalias ''[[trecento]]'')
*
*15. sajand: [[vararenessanss]] (Itaalias ''[[quattrocento]]'')
*16. sajand: [[kõrgrenessanss]] (Itaalias ''[[cinquecento]])
=== Eelrenessanss ===
Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu [[Firenze]]st, eelkõige [[Dante Alighieri]] ja [[Francesco Petrarca]] tekstidest.
[[Roomakatoliku kirik]] elas läbi tõsist kriisi, mille tulemusena lakkas kirik olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks.
<br />
Põhja-Itaalia kiirelt arenevates linnades tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt.
<code>##</code>
=== Vararenessanss ===
Kirjanduses ja kujutavas kunstis on tooniandjaks Itaalia. [[Renessanssmuusika]] raskuspunkt paikneb aga Madalmaades.
=== Kõrgrenessanss <code>##</code>===
<code>##</code>.
{{Vaata|Kõrgrenessanss}}
[[Pilt:Michelangelo's David 2.JPG|pisi|[[Michelangelo]] [[Taavet (Michelangelo)|Taavet]] on üks renessansiajastu tuntumaid skulptuure.]]
Perioodi algus jääb 1490. aastatesse, kui valmis [[Leonardo da Vinci]] [[Püha õhtusöömaaeg]] ning suri [[Lorenzo de' Medici]]. Juhtroll liikus Firenzest Roomasse. Kõrgrenessanssi lõpuks arvatakse [[1527]], kui [[Sacco di Roma|Saksa palgasõdurid rüüstasid Rooma]]. Sellele järgnes [[manerism]].
<br />
Termin võeti kasutusele 19. sajandi alguse Saksamaal. Seda on kritiseeritud aga liigse keskendumise pärast üksikute meistrite töödele ning ajaloolise konteksti vähese jälgimise pärast.
===<code>##</code>===
== Valdkonnad ==
=== Arhitektuur <code>##</code>===
<br />
{{Vaata|Renessanssarhitektuur}}
=== Kujutav kunst <code>##</code>===
===<code>##</code>===
Kunstis arendati välja lineaarperspektiiv ja teised tehnikad, mis aitasid kujutada reaalsust loomulikumana.
<br />
*
=== Muusika ===
*<s><code>##</code></s>
{{Vaata|Renessanssmuusika}}
*
*
*<code>##</code>
*<code>##</code>
*<code>##</code>
*<code>##</code>
*<code>##</code>
*<code>##</code>
*
*<code>##</code>
*<code>##</code>
*
*
=== Teadus ===
*
Teadus hakkas eelkõige tuginema vaatlustele ja katsetele. Teadusele ja haridusele andis täiesti uued võimalused trükikunsti leiutamine 15.sajandi keskel.
*
*
*
*
*<code>##</code>
*<code>##</code>
*<code>##</code>
*<code>##</code>
==<code>##</code>==
== Renessansi suurkujusid ==
==<code>##</code>==
*[[Giovanni Boccaccio]] ([[1313]]–[[1375]])
<code>##</code>
*[[Sandro Botticelli|Alessandro Botticelli]] ([[1444]]–[[1510]])
*[[Dante Alighieri]] ([[1265]]–[[1321]])
*[[Leonardo da Vinci]] ([[1452]]–[[1519]])
*[[Filippo Brunelleschi]] ([[1377]]–[[1446]])
*[[Albrecht Dürer]] ([[1471]]–[[1528]])
*[[Michelangelo]] ([[1475]]–[[1564]])
*[[Raffael]] (Raffaello Santi; [[1483]]–[[1520]])
*[[Niccolò Machiavelli]] ([[1469]]–[[1527]])
*[[William Shakespeare]] ([[1564]]–[[1616]])
*[[Josquin Desprez]] (u [[1440]]–[[1521]])
*[[Giovanni Pierluigi da Palestrina]] ([[1525]] või [[1526]]–[[1594]])
*[[Mikołaj Kopernik]] ([[1473]]–[[1543]])
*[[Andreas Vesalius]] ([[1514]]–[[1564]])
*<code>##</code>
==Vaata ka==
<!--*[[Trecento muusika]]-->
*[[Renessanssarhitektuur]]
*[[Trecento]] — [[14. sajand]] Itaalia kultuuriloos
*[[Quattrocento]] — [[15. sajand]] Itaalia kultuuriloos
*[[Cinquecento]] — [[16. sajand]] Itaalia kultuuriloos
*[[Seicento]] — [[17. sajand]] Itaalia kultuuriloos
*[[Itaalia renessanss]] — algas [[14. sajand]]i lõpul
*[[Ungari renessanss]]
*[[Karolingide renessanss]]
*[[Renessansiaja humanistide loend]]
*[[Uusrenessanss]]
==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
{{commons|Category:Renaissance}}
* [[Peeter Tarvel|Peeter Treiberg]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=397 Mõningaid jooni renaissance’i olemusest ja mõistest.], [[Ajalooline Ajakiri]] nr 4/[[1926]]
[[Kategooria:Renessanss| ]]
| 