Erinevus lehekülje "Hüdrodünaamika" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P (Robot: muudetud 2 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata)
P
Liikuva vedeliku ja liikumatu keskkonna vahekord võib olla kahesugune<ref name="Maastik jt, 1995"/>. Nn välise ülesande puhul uuritakse vedeliku toimet sellest ümbritsetud kehale, nt veevoolu toimet [[sild|sillasambale]]<ref name="Maastik jt, 1995"/>. Sisemise ülesande korral uuritakse vedeliku voolamist tahke kehaga piiratud juhtmes, nt [[toru]]s või [[avasäng]]is<ref name="Maastik jt, 1995"/>.
 
Kui [[hüdrostaatika]]s piisab seisva vedeliku olukorra kirjeldamiseks [[rõhk|rõhu]] määramisest igas vedeliku punktis p=f(x,y,z) ning vedeliku enda iseloomustamiseks üksnes selle [[tihedus]]e ρ teadmisest, siis liikuva vedeliku kohta on vaja teada ka voolamise kiirust ning liikumisega kaasneva [[hõõrdumineHõõre|hõõrde]] tõttu ka vedeliku [[viskoossus]]t<ref name="Maastik jt, 1995"/>.
 
Voolavas vedelikus toimuv on nii keeruline, et seda on harva võimalik puhtmatemaatilise analüüsiga kirjeldada<ref name="Maastik jt, 1995"/>. [[Galileo Galilei]] on öelnud: "Lihtsam on arvutada meist lõpmata kaugete tähtede liikumistrajektoore kui kindlaks teha meie endi silme ees oleva vee liikumisseadusi." Seetõttu tehakse tuletuskäigud tavaliselt [[ideaalvedelik]]u kohta, mille puhul ei arvestata [[sisehõõrdumine|sisehõõrdumist]]<ref name="Maastik jt, 1995"/>. Lüngad arvutustulemustes täidetakse katsete abil<ref name="Maastik jt, 1995"/>. [[Eksperiment|Eksperimendil]] on hüdrodünaamikas suur tähtsus: igal uurimis- ja õppeasutusel on [[labor]], kus huvipakkuvaid nähtusi uurida<ref name="Maastik jt, 1995"/>.