Redaktsioon: 5. detsember 2018, kell 20:50 redigeeri MirkoM (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 3017 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. detsember 2018, kell 19:22 redigeeri eemalda MirkoM (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 3017 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
2. rida: [[Pilt:University_of_Queensland_Pitch_drop_experiment-white_bg.jpg\|thumb\|Pildil on eksperiment, mis näitab [[pigi]] voolavust. Pigi viskoossus on umbes 100 miljardit korda suurem kui veel nii, et võtab aastaid enne kui moodustub selline tilk.]] [[File:09. Вискозност на течности.ogv\|thumb\|right\|280px\|]] '''Viskoossus''' (ladina k. ''viscosus'' -kleepuv) on [[vedelik]]e ja [[gaas]]ide (fluidumi) molekulide sisehõõrdumisest tekkiv voolamise võime. See on vedelike ja gaaside [[vedelike sisehõõre\|sisehõõrde mõõt]]. Viskkoossuse toimet on lihtne ette kujutada fluidumi [[laminaarne voolamine\|laminaarsel voolamisel]], kui [[vedelik]]u või gaasi kihid liiguvad üksteise suhtes erineva [[kiirus]]ega. Need kihid libisevad üksteise peal, mille tõttu kihtide libisemispinnal tekib [[~~hõõrdumine~~hõõre]], mis püüab pidurdada nende omavahelist liikumist. Mida suurem on takistav [[jõud]], seda vaevalisem on vedeliku [[voolamine]]. Rahvalikult öeldes tegemist on paksu ehk viskoosse vedelikuga. Viskoossuse vastandomadus on [[voolavus]].

Viskoossus: erinevus redaktsioonide vahel