|
'''Teaduseetika''' (ingliseingl ''research ethics''; ''research integrity'') on kõigi teadustööd tegevate ja rahastavate osapoolte ([[teadlane|teadlased]], [[teadus- ja arendusasutus]]ed, [[teadus]]t rahastavad asutused) kohustumus lähtuda vastutustundliku teadustöö tegemiseks vältimatult vajalikest eetilistest põhimõtetest ja kõrgetest professionaalsetest [[standard]]itest. Hea teadustava (ingliseingl ''good research practice(s)'') on kõigi teadustööga seotud osapoolte teaduseetikast lähtuv käitumine.<ref>[http://www.allea.org/wp-content/uploads/2018/06/ALLEA-European-Code-of-Conduct-for-Research-Integrity-2018-Estonian_FINAL.pdf Euroopa teaduseetikakoodeks]</ref>
Teaduseetika põhimõtted on:
* Usaldatavus (ingliseingl ''reliability'') teadustöö [[kvaliteet|kvaliteedi]] tagamisel, mis avaldub teadustöö kavandamisel, [[meetod]]ite valikul, tulemuste analüüsimisel ning [[ressurss]]ide kasutamisel tehtavates valikutes.
* Ausus (ingliseingl ''honesty'') teadustöö kavandamisel, tegemisel, retsenseerimisel, tulemuste esitamisel ja avalikkusele tutvustamisel läbipaistval, õiglasel, täielikul ja erapooletul moel.
* Austus (ingliseingl ''respect'') kolleegide, teadustöös osalejate, [[ühiskond|ühiskonna]], [[ökosüsteem]]ide, kultuuripärandi ja [[keskkond|looduskeskkonna]] vastu.
* Vastutus (ingliseingl ''accountability'') kõigil teadustöö etappidel [[idee]]st avaldamiseni, kaasa arvatud juhtimine ja korraldamine, koolitamine, juhendamine ja mentorlus, aga ka selle laialdasemate mõjude eest.
Teaduseetika rikkumise all mõistetakse tavapäraselt fabritseerimist, võltsimist või plagieerimist teadustööks rahastuse taotlemisel, teadustöö tegemisel, retsenseerimisel või teadustöö tulemuste avaldamisel:
* Fabritseerimine (ingliseingl ''fabrication'') tähendab tulemuste väljamõtlemist ja kirjapanemist viisil, nagu need oleksid tõesed.
* Võltsimine (ingliseingl ''falsification'') seisneb teadustöö materjalide, seadmete või protsessidega manipuleerimises, aga ka andmete või tulemuste põhjendamatus muutmises, väljajätmises või nende tähtsuse vähendamises.
* Plagieerimine ehk [[plagiaat|loomevargus]] (ingliseingl ''plagiarism'') tähendab teiste inimeste tööde ja ideede kasutamist originaaltööle korrektselt viitamata, rikkudes seeläbi esmaautori(te) õigust oma intellektuaalse loomingu tulemustele.
Need kolm teaduseetika kõige tõsisemat rikkumist on üldjuhul karistatavad ja nende rikkumiste menetlemine on paljudes [[riik]]ides kas riiklikul või [[teadus- ja arendusasutus]]te tasandil reguleeritud [[õigusakt]]idega. Lisaks eristatakse teisi teadustöös lubamatu tegutsemise viise ehk eksimusi teaduse hea tava vastu, mis on taunitavad, aga mille tõendamine ja õiguslik sanktsioneerimine on väga keeruline. Seepärast on sellise taunitava tegutsemise vältimine või vähendamine võimalik eelkõige teadlaskonna sisese enesekontrolli meetoditega.
Teaduseetika on väga tihedalt seotud selle riigi tavade, kommete ja [[õigus]]ega, kus teadlased töötavad. Kuivõrd aga teadus oma olemuselt on riigipiiride ülene, on teaduseetika põhimõtete kooskõlastamiseks hädavajalik rahvusvaheline koostöö. Selleks on loodud mitmeid rahvusvahelisi võrgustikke nagu näiteks [http://eneri.eu/ European Network of Research Ethics and Research Integrity], [http://www.enrio.eu/ European Network of Research Integrity Offices] jt.
Mida tugevamaks muutub teaduseetika põhimõtete järgimise kontroll arenenud riikides, seda enam tuleb tähelepanu pöörata ohule, et eetilised rikkumised ei nihkuks ressursivaestesse riikidesse,. näiteksNäiteks et teadlased ei rakendaks uurimismeetodeid, mis nende riigis on keelatud, riikides, kus vastavad regulatsioonid puuduvad vms.. Seoses sellega koostati 2018. a rahvusvahelise [http://trust-project.eu/ TRUST projekti] raames üleilmne käitumiskoodeks teadustööks ressursivaestes piirkondades.<ref>[http://www.globalcodeofconduct.org/wp-content/uploads/2018/05/Global-Code-of-Conduct-Brochure.pdf Üleilmne käitumiskoodeks ressursivaestes piirkondades (2018)]</ref>
[[Eesti]]s on [[Eesti Teadusagentuur]]i initsiatiivil ja [[Tartu Ülikooli eetikakeskus]]e koordineerimisel koostatud '''hea teadustava kokkulepe''', millele 2017. a oktoobris kirjutasid alla 21 Eesti teadus- ja arendusastutust, Eesti Teadusagentuur, Eesti Teaduste Akadeemia ning Haridus- ja teadusministeeriumTeadusministeerium. Hea teadustava eesmärk on toetada heade tavade tundmaõppimist, omaksvõtmist ja juurdumist Eesti teaduskogukonnas. Hea teadustava kirjeldab, millist käitumist teadlastelt oodatakse ning missugune on teadusasutuse vastutus hea teaduse tagamisel, aidates nõnda suurendada teaduse usaldusväärsust üksikisiku ja üldsuse silmis.<ref>[http://www.etag.ee/wp-content/uploads/2017/02/HEA-TEADUSTAVA.pdf Hea teadustava (2017)]</ref>
== Viited ==
| 