Redaktsioon: 26. august 2018, kell 17:17 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. detsember 2018, kell 22:31 redigeeri eemalda Parveto (arutelu \| kaastöö) 2905 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
7. rida: Sageli vastandatakse stereofooniat [[monofoonia]]le ehk monohelile, kus heli edastab vaid üks kanal. Valjuhääldi tavaliselt asub otse kuulaja ees kuuldevälja keskel (analoogiliselt vaateväljale). Sealt tulevad kõik edastatava heli komponendid, sõltumata nende allikate tegelikust paiknemisest. Selle heli ühest punktist lähtuvana tajumise puuduse leevendamiseks kasutatakse monofoonilise heli taasesituse puhul meeldivama helitaju andmiseks küllalt edukalt taasesitamist pseudostereofoonilisel viisil. "Stereoheli kahekanalilisel edastamisel (kaks identset [[mikrofon]]i- ja [[võimendi]]komplekti, vastav saatja ja vastuvõtja) maalivad kaks kõlarit kuulaja ette katkematu helipanoraami ja reprodutseeritavate heliallikatega täitub näiliselt ka nende vahemik," on stereoheli kirjeldanud Eesti tehnikaloolane [[Heino Pedusaar]]. Vahemiku all tuleb siin mõista ruuminurka ja kauguse osas peaksid heliallikad paiknema valjuhääldite tasandist tagapool. Tegelikult võib esineda heliallika paiknemiskoha tajumist asuvana ka väljaspool seda valjuhääldite taga olevat tsooni. Stereoheli on tänapäeval tavaline nii [[raadio]]s ja [[televisioon]]is kui ka helisalvestistel ja [[kino]]s. "Praegu ei osataks raadiosaadet, kodust muusikakuulamist või teleri jälgimist ette kujutada teisiti kui stereoheliga," iseloomustab selle levikut Pedusaar.<ref name="pedusaar">Heino Pedusaar [http://forte.delfi.ee/news/digi/ajalugu-kuidas-ruumiline-heli-noukogude-eestisse-joudis.d?id=55333004&l=wdelfi "Kuidas ruumiline heli Nõukogude Eestisse jõudis"] Delfi/Tehnikamaailm, 8. august 2011 (vaadatud 8. augustil 2011)</ref> 16. rida: [[Pilt:Theatrophone - Clement Ader 1881.JPG\|thumb\|Joonis Clément Ader'i [[teatrofon]]i prototüübist ooperisaalis 1881. aasta Pariisi maailmanäitusel.]] Esimest kahekanalilist helisüsteemi demonstreeris [[Clément Ader]] 1881. aastal Pariisis. Rida telefonitransmittereid ühendasid [[Pariisi Ooper]]i lava [[Palais Garnier]]'s ruumidega Pariisi Elektrinäitusel, kus külastajad võisid kuulata etenduste otseülekannet kummagi kõrva jaoks ettenähtud eraldi kõlari kaudu. Ajakiri [[Scientific American]] teatas: :"Igaüks, kellel oli õnne kuulda telefone Palais de l'Industrie's, on märkinud, et kahe kõrvaga kaht telefoni kuulates on helil eriline reljeefsus ja lokaliseeritus, mida ühe vastuvõtjaga luua ei saa ... See fenomen on väga põnev ning toob meile lähemale kahe kõrvaga kuulmise teooria, mida meile teadaolevalt pole kunagi varem rakendatud selle tähelepanuväärse illusiooni loomiseks, millele võib peaaegu anda helilise perspektiivi nime."<ref>[http://earlyradiohistory.us/1881opr.htm ''The Telephone at the Paris Opera''] Early Radio History. Scientific American, 31. detsember 1881, lk 422–423 (vaadatud 27. märtsil 2009)</ref> See kahekanaliline telefonilahendus kandis Prantsusmaal 1890–1932 nime ''[[teatrofon]]'' ning Inglismaal 1895–1925 ''[[elektrofon]]''. Mõlemaid teenuseid pakuti mündiga töötavate masinate kaudu hotellides ja kohvikutes või kuumaksu alusel eratarbijaile.<ref>"Court Circular", ''The Times'' (London), Nov. 6, 1895, p. 7. "Post Office Electrical Engineers. The Electrophone Service", ''The Times'' (London), Jan. 15, 1913, p. 24. "Wired Wireless", ''The Times'' (London), June 22, 1925, p. 8.</ref> == Binauraalne stereo == Binauraalseks nimetatakse salvestusviisi, kus mikrofonid paigutatakse inimese kõrvade vahelise kaugusega tihti nn kunstpea "kõrvadeks". Selliselt saadud stereoheli kõlab kuularitega kuulates peaaegu identselt sellega, mida kuulaja oleks kuulnud kunstpea asukohas olles.<br> Tegelikult on igasugune stereofoonia tajutav ainult kahe kõrvaga (binauraalselt) kuulates, kuid see nimetus on jäänud kasutusse ainult selles tähenduses.<br> Binauraalselt saadud helisignaali taasesitamisel valjuhääldite kaudu osutub heli väga lähedaseks monofoonilisele. == Muud stereofoonilise signaali saamise võtted == Binauraalse stereo asemel kasutatakse ülaltoodud põhjustel mitmeid muid stereosignaali saamise võtteid. Kõigi nende puhul on vajalik mikrofonidest saadud signaalide vastav töötlus, et saada vasaku ja parema kanali signaale. Enamikul juhtudel pole saadud signaalid identsed binauraalse signaaliga, mistõttu nende puhul on tegemist teatavas mõttes kvaasistereoga, kuid selle juures tekib "tugev stereoefekt", mis paljudel juhtudel ongi kas kunstiliseks eesmärgiks (mitte absoluutselt tõetruu helipildi saamine). Kuid olulisem eesmärk on ilmselt realistliku stereofoonilise helipildi saamine just teineteisest suhteliselt kaugel asuvate valjuhääldite kaudu kuulamisel. Teatavaks kuldreegliks on saanud valjuhääldite ja kuulaja paiknemine võrdkülgse kolmnurga tippudes. == Stereofooniline helisalvestus ja helikandjad == 33. rida: == Stereofoonilise heli edastamine raadios ja televisioonis == Stereofoonilise heli edastamine raadioringhäälingus ja telepildi helina on läbi teinud mitmeid arenguid, mille tulemusena on FM-raadioringhäälingus kasutusel kanalite multipleksimise ([[MPX-meetod\|MPX]]) meetod või sellega peaaegu identne [[polaarmodulatsioon]]. Nende kahe meetodi erinevus on pigem detailides või tehnilise teostuse iseärasustes. [[AM]]-[[Raadioringhääling\|raadioringhäälingus]] on kasutusel olnud ja on mõnel pool siiani kasutusel erinevad meetodid. Enamik neist põhineb samasageduslike omavahel kvadratuursete kandevsignaalide moduleerimisel (kvadratuursete kandjate amplituudmodulatsioonil ehk [[QAM]]-l). == Pseudostereo ja kvaasistereo == 40. rida: Mitme valjuhääldi kaudu monofoonilise heli esitamise juures võidakse kasutada ka spetsiaalseid pseudostereofoonilisi vahendeid nagu [[reverberaator]], taasesitamine [[Faasinihkeahel\|faasinihkeahelate]] kaudu, erinevate valjuhääldite kaudu esitatava signaali komponentide sageduslik eraldamine jms. Kvaasistereo (ladina ''quasi'' = peaaegu, just nagu) all mõeldakse ~~streofooniale~~stereofooniale veelgi lähedasemat muljet andvaid monofoonilise signaali esitusviise, mille puhul võib tekkida ka heliallikate näilise paiknemise taju, kuid see ei pruugi üldse vastata tegelikule heliallikate paiknemisele. ==Viited== 50. rida: * [[:en:Stereophonic_sound#Vinyl_records\|Stereophonic sound]] [[Kategooria:Tehnika]] [[Kategooria:Helitehnika]] [[Kategooria:Helisalvestus]] [[Kategooria:Raadio]]

Stereofoonia: erinevus redaktsioonide vahel