Redaktsioon: 8. detsember 2018, kell 19:13 redigeeri Maailma-Vaatav-Mees (arutelu \| kaastöö) 127 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. detsember 2018, kell 12:23 redigeeri eemalda Ursus scribens (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 21 248 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=oktoober\|aasta=2009}} {{Valitsusvormid}} '''Fašism''' ([[itaalia keel]]es ''fascismo'') on [[Poliitika\|poliitiline]] [[ideoloogia]], mis taotleb [[rahvus]]likele ja [[kultuur]]ilistele tunnustele tugineva ja ühe isiku juhtimise all ~~olevat~~oleva sõjaliselt tugeva [[Riik\|riigi]] loomist. Fašistlikus riigis kuulub kogu võim riigile ja selle juhile, nagu [[Autoritarism\|autoritarismis]]. Fašistlikus riigis on suur ~~rõhk~~kalduvus peatada kõik [[Dekadents\|dekadentsi]] ehk ühiskondliku allakäigu nähud, luues [[Repressioon\|~~repressiivne~~repressiivse]] ja [[Sotsiaaldarvinism\|~~sotsiaaldarvinistlik~~sotsiaaldarvinistliku]] ~~keskkond~~keskkonna, kus nõrkust ei taluta ning ~~eri~~erinevaid ühiskonnaklasse tihti ahistatakse. Fašistlikeks põhiväärtusteks on, nagu need olid kirjas [[Vichy Prantsusmaa]] rahvusembleemil: töö ehk kohustused, perekondlikud väärtused ja isamaa. Fašism tõusis esile Euroopas 20. sajandi esimesel poolel. Fašismile on iseloomulik kritiseerida [[Kapitalism\|kapitalistlikke]] ja [[Kommunism\|~~kommunistlike~~kommunistlikke]] majandussüsteeme, ~~liberaaldemokraatlikut~~liberaaldemokraatlikku poliitilist süsteemi ning nendega seotud liialt mõõdukaid konservatiivseid erakondi ja liberaalsete erakondade [[Sotsiaalliberalism\|ühiskondlikku liberalismi]], mida fašistid peavad dekadentsiks. Fašistide arust muutis [[Esimene maailmasõda\|maailmasõda]] liberaaldemokraatia poliitiliseks igandiks ning vaid sõjaliselt ja isikuliselt mobiliseeritud autoritaarne riik suudab vastata ühiskondlikele ja majanduslikele kriisidele ning kaitsta oma rahvast. Fašistide jaoks pole vägivald objektiivselt halb ning nad usuvad, et see on vajalik rahva huvide kaitseks. Algses ja kitsamas tähenduses on see [[autoritarism\|autoritaarne]] liikumine ja ideoloogia, mis valitses [[Itaalia]]s aastatel [[1922]]–[[1943]], ja mille juht oli [[Benito Mussolini]]. Fasišmi nimetust on erineval alusel laiendatud ka [[rahvussotsialism]]ile ning muudele sarnastele liikumistele ja ideoloogiatele. Rahvussotsialismi nimetamine fašismiks on omane eelkõige Venemaa ja Nõukogude Liiduga seotud ringkondades, kuna [[Jossif Stalin]] ei soovinud omal ajal rahvussotsialiste sotsialistideks tunnistada ja käskis neid nimetada fašistideks. Fašismil kui ideoloogial puudub iseloomustav majandussüsteem. Fašismi majanduslik osa põhineb ~~temale~~sellele eelnenud [[Sündikalism\|sündikalismil]], mis ise loodi vastuseks kommunistlikule majandussüsteemile. Kõiki kolme loetakse sotsialismi vormideks, milles tööstusressursid kuuluvad töölistele ühel või teisel moel. Fašismis organiseerivad äriomanikud rahvale tööd, kaupa ja teenuseid ~~läbi~~ rahalise motiivi ja firmade ~~loomise~~loomisega, kuid neile ei anta erilist kaitset riikliku survestamise ega sõjaväes teenimise eest ja nad ei tohi oma meetmete läbi ~~riikliku~~riiklikku ainuvõimu kõigutada. ==Sõna päritolu== Sõna ''fascismo'' tuleb sõnast ''fascio'' (mitmuses ''fasci''), mis tähendab "kimpu" poliitilise või relvastatud rühmituse (''[[Fascio di combattimento]]'') ja ka rahvuse tähenduses. Samuti seostatakse seda [[ladina keel\|~~ladina keele~~ladinakeelse]] sõnaga]] ''[[fasces]]'', mis tähendab vitsakimpu sellest väljaulatuva kirvega – kõrgema võimu tähist, mida [[Vana-Rooma]]s kandsid [[liktor]]id kõrgemate [[magistraat]]ide ees. == Olemus == Fašism pole selgesti eraldatav mitte ainult poliitilise korrana, vaid ka doktriinina. Fašismil, mis kritiseerib nii ennast kui ka teisi, on iseseisev lähtekoht ja suhtumismõõdupuu – järelikult ka teostamise lähtekoht – paljude probleemide lahendamiseks. Fašism ei usu igavese rahu võimalusse ega selle kasusse ja hülgab [[patsifism]]i, mis tähendab loobumist võitlusest ja eelistab seega argust ohvrimeelsusele. Fašismi põhimõtte järgi viib ainult sõda inimenergiad maksimaalse kõrguseni. Järelikult doktriin, mis lähtub rahu eelpostulaadist, on fašismile võõras. Samuti on fašistlikule vaimule võõrad kõik [[internatsionalism\|internatsionalistlikud]] ja [[sotsiaalne\|sotsiaalsed]] konstruktsioonid. Samas pooldab fašism oma lähedaste hoidmist. Fašismi doktriini juurde kuulub oma perekonna, vanemate ja nõrgemate austamine. Fašismi iseloomustab autoritaarne ainupartei süsteem, äärmuseni tsentraliseeritud [[riik\|riigiaparaadi]] ühtekasvamine fašistliku parteiga, [[ühiskond\|ühiskonna]] elu kõigi külgede range reglementeerimine ja jälgimine, üldkohustuslik fašistlik ideoloogia, [[juhikultus]], tegeliku [[demokraatia]], [[vabadus]]e ja [[inimõigused\|õiguste]] mahasurumine. Vaenuõhkkonda tekitatakse poliitiliste vaenlaste otsimise, avaliku hukkamõistu ja jälitamisega. 20. sajandi kulgedes [[Teine maailmasõda\|IITeise maailmasõja]] poole said fašismi tunnusteks sõjakas [[šovinism]], agressiivne [[välispoliitika]], piiramatu omavoli ja [[patriotism]]i nimel korda saadetud massiterror vähemusrahvuste ([[ksenofoobia]], [[antisemitism]]), haritlaste ja poliitiliste oponentide vastu. === Fašistlik majandus === 64. rida: [[Eesti Vabadussõjalaste Liit]] [[Keskpartei (Austraalia)\|Keskpartei]], [[Austraalia]] *[[~~Kõuerislased~~Kõueristlased]], [[Läti]] == Vaata ka ==

Fašism: erinevus redaktsioonide vahel