Bleckede: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{Toimeta|lisaja=2001:7D0:8419:F180:BCE2:99F9:DB43:BF31|aasta=2018|kuu=detsember}}{{Viitamata|kuu=detsember|aasta=2018}}
'''Bleckede''' ([[Polaabi keel|polaabi:]] ''Bleketsa'') on [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]]maal [[Lüneburgi kreis]]is. See paikneb peamiselt [[Elbe]] vasakkaldal, ligikaudu 20 km [[Lüneburg]]ist idas.▼
[[Pilt:ElbSchloss Bleckede (2814473890).jpg|thumb|Loss]]
[[Pilt:Wappen Bleckede.png|thumb|Vapp]]
[[Pilt:Bleckede in LG.svg|thumb|Bleckede paiknemine Lüneburgi kreisis]]
▲'''Bleckede''' ([[Polaabi keel|polaabi]:
== Ajalugu ==
[[Ostsiedlung|Idakolonisatsiooni]] käigus sai tänase Bleckede ala [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa hertsogiriigi]] osaks. Praegune nimi tuleb vanast variandist Bleketsa, mis on [[Slaavlased|slaavi]] päritolu. Pärast [[Welfid|Welfi]] saksi, hertsog [[Heinrich Lõvi]], troonilt tõukamist ja maalt väljasaatmist 1180. aastal, kaotasid Welfid enamuse Saksimaast, sealhulgas hertsogitiitli, mis anti [[Askania dünastia]]le. Askanialased nõudsid ka Bleckedet. Kuid Heinrichi poeg [[Wilhelm von Lüneburg]] vaidlustas selle nõude ja tegi Bleckedest 1209. aastal Welfide eelposti Elbel, et astuda samme üle-Elbe piirkondade suunas, mis olid koloniseerimise protsessis asunike poolt läänest. Wilhelm võttis ka tasu Bleckedet läbivatelt laevadelt ja nimetas linna oma isa auks Lowenstatiks (Lõvilinn; ''Löwenstadt''). Püstitati linnus Elbe ületajate ja tollijaama kaitseks. Linnust on esmakordselt mainitud 1270. aastal ja tänane loss asub vana linnuse vundamendil.
Kuid Askanialased ei andnud järele ja Saksi hertsog [[Albrecht II (Saksi-Wittenberg)|Albrecht II]] võitles Bleckede pärast Wilhelmi poja [[Otto I (Braunschweig)|Otto Lapsega]], kes sai abi Bremeni vürstlikult peapiiskopilt Gilbertilt. Kuid kumbki osapool ei suutnud teist allutada, nii leppisid nad 1287. aastal kokku jätta otsustamise Saksa kuningale [[Rudolf I (Saksa kuningas)|Rudolf I-le]]. Viimane tunnistas Bleckede Saksimaa osaks, nii et Welfi nimi Lowenstat kadus ja Bleckede võidutses. 1293. aastal andsid Saksi hertsogid Bleckedele - üheskoos teiste linnadega - [[Müntimine|müntimis]]õiguse.
Kaasvalitsejatest Saksi hertsogid Albrecht II ning tema vennapojad [[Albrecht III (Saksi-Lauenburg)|Albrecht III]], [[Erich I (Saksi-Lauenburg)|Erich I]] ja [[Johann II (Saksi-Lauenburg)|Johann II]] jagasid Saksimaa enne 20. septembrit 1296 [[Saksi-Lauenburg]]iks ja [[Saksi-Wittenberg]]iks. Bleckede oli siis Saksi-Lauenburgi osa, mida kõnekeeles ka ''Alam-Saksimaaks'' kutsuti, erinevalt Saksi-Wittenbergist, mita kutsuti ''[[Ülem-Saksi]]maaks''.
Saksi-Lauenburg loovutas Bleckede - koos tollipunkti ja linnusega - Brandenburg-Stendali markkrahv [[Waldemar (Brandenburg)|Waldemarile]], kes müüs 1308. aastal kiiresti oma uue valduse Welfi hertsog [[Otto II (Braunschweig-Lüneburg)|Otto Rangele]], kes valitses [[Lüneburgi vürstkond|Lüneburgi haruvürstkonda]]. Kaks aastat hiljem andis hertsog Bleckedele [[linnaõigus]]e, mis sisaldas kohustust linn kindlustada. 1379. aastal pantis hertsog [[Albrecht (Saksi-Wittenberg)|Albrecht von Lüneburg-Celle]] Bleckede lossi oma võlausaldajatele [[Hamburg]]ile, [[Vabalinn Lübeck|Lübeckile]], [[Hannover]]ile ja [[Lüneburg]]ile. Viimasel õnnestus Bleckedet käendusega hoida kuni 1600. aastani.
1666. aastal põles Bleckede peaaegu täielikult maha. Pärast [[Lüneburgi vürstkond|Lüneburgi (Celle)]] haru vürsti, [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Braunschweig-Lüneburgi]] hertsogi [[Georg Wilhelm (Braunschweig-Lüneburg)|Georg Wilhelmi]] surma 1705. aastal ühendati Bleckede - nagu kogu vürstkond - pärandi teel [[Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond|Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkonnaga]], mida rahvasuus kutsuti pealinna järgi Hannoveri kuurvürstkonnaks.
Pärast [[Prantsuse esimene keisririik|prantslaste]] võitu kuurvürstkonna üle Bleckede okupeeriti, seejärel annekteeriti 1810. aasta märtsis üürikese [[Vestfaali kuningriik|Vestfaali kuningriigi]] poolt, moodustades osa selle ''Alam-Elbe departemangust''. Pärast [[Napoleoni sõjad|Suurt Prantsuse sõda]] tagastati Bleckede 1813. aastal Hannoveri kuurvürstkonnale, mis ülendati kaks aastat hiljem [[Hannoveri kuningriik|Hannoveri kuningriigiks]]. Pärast seda, kui preislased annekteerisid Hannoveri, sai Bleckedest 1866. aastal uue [[Hannoveri provints]]i osa. [[Preisimaa kreisid|Preisi stiilis kreisihalduse]] sisseviimisega Hannoveris 1. aprillil 1885 sai Bleckedest uue ''Bleckede kreisi'' keskus, mis ühendati 1. oktoobril 1932 [[Lüneburgi kreis]]iga.
Natsiajastul asendas Hannoveri provintsihalduse natsipartei [[Gau Ost-Hannover|Ost-Hannoveri]] Gau-haldus gauleiter [[Otto Telschow]]i juhtimisel. [[Neuengamme koonduslaager|Neuengamme]] [[Koonduslaager|koonduslaagri]] all-laager eksisteeris 24. augustist 1944 kuni 15. veebruarini 1945 Alt Garge kvartalis.
[[Saksamaa 1945–1949|Liitlaste okupatsiooniga Saksamaal]] muutus olukord taas. Ei olnud silda Hannoveri provintsi lõviosa ([[Elbe]]st lõunas, oli Briti okupatsioonitsooni osa Saksamaal) ja väikeste Bleckede Põhja-Elbe kvartalite (Neu Bleckede ja Neu Wendischthun, tegelikult samuti Briti tsooni osa) vahel. Nii otsustasid britid territooriume vahetada ja loovutasid Bleckede Põhja-Elbe kvartalid [[Nõukogude okupatsioonitsoon Saksamaal|Nõukogude okupatsioonitsoonile Saksamaal]], Mecklenburgi liidumaale, tehes Bleckede üheks jagatud linnaks jagatud Saksamaal. Koos Mecklenburgiga muutus see ala 1949. aastal [[Ida-Saksamaa]] osaks. Ida-Saksamaa kontrolltsoon piki [[Saksamaa sisepiir]]i, mis oli alates 1952. aastast hermeetiliselt suletud, tegi Lääne ja Elbe kaldad Neu Bleckede ja Neu Wendischthuni elanikele kättesaamatuks. Piirile liiga lähedal elavateks peetud perekonnad evakueeriti ja nende majad lammutati.
Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] avasid britid oma Bleckede osas [[Ümberasustatud isikute laager|ümberasustatud isikute laagri]].
Pärast kommunistliku režiimi langemist Ida-Saksamaal 1989. aastal ([[Die Wende]]) nõudsid Bleckede Põhja-Elbe kvartalite elanikud (uue [[Mecklenburg-Vorpommern]]i liidumaa osa) taasühinemist Lääne-Bleckedega, mis kuulus 1946. aastast Lääne-Saksamaa [[Alam-Saksi]]maasse.
Nii sätestasid mõlemad liidumaad liidumaadevahelises lepingus vabastada Neu Bleckede ja Neu Wendischthun, samuti naabervald [[Amt Neuhaus]] Mecklenburg-Vorpommernist jõustumisega 30. juunil 1993, kui need annekteeriti Alam-Saksimaasse. Referendumil hääletasid Amt Neuhausi elanikud 7. juunil 2009 Bleckedega ühinemise poolt. Bleckede ei ole veel otsustanud.
== Tuntud inimesi ==
[[Pilt:Friedrich Wilhelm Kuecken.jpg|thumb|150px|Friedrich Wilhelm Kücken]]
* [[Friedrich Wilhelm Kücken]] (1810-1882), Saksa helilooja
* [[Ernst Christian Julius Schering]] (1833-1897), Saksa matemaatik ja kirjastaja
* [[Hermann Collitz]] (1855-1935), Ameerika keeleteadlane
* [[Christian Wilhelm Allers]] (1857-1915), Bismarcki portretist
* [[Gustav Schwantes]] (1881-1960), esiajaloolane, bioloog ja universaalne õpetlane
* [[Kurt Löwenstein]] (1885-1939), SPD poliitik, Riigipäeva saadik
* [[Jörg Immendorff]] (1945-2007), Saksa maalikunstnik, professor Düsseldorfis
== Välislingid ==
* [http://www.bleckede.de Ametlik
* http://www.elbhotel-bleckede.de
[[Kategooria:Alam-Saksi linnad]]
| |||