Ahhemeniidide riik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
74. rida:
Pärsia rahva päritolu on tänini täpselt selgitamata. Oletatakse, et pärslased jõudsid [[Iraani mägismaa]]le 2. aastatuhandel eKr suurema [[Iraani rahvad|Iraani rahvaste]] rändega, teiste seas koos [[meedlased|meedlaste]] ja [[baktrialased|baktrialastega]]. Tänapäeva teaduses on enam-vähem üldtunnustatud, et ''parsua''-nimeline rahvas [[Urmia järv]]e ümbrusest, kelle olemasolu tõendab [[Assüüria]] raidkiri, on pärslastega identne, sest kahe ühenimelise ja poliitiliselt sarnase riigi samaaegset olemasolu peab enamik uurijaid väga ebatõenäoliseks ning rännud on kronoloogiliselt hästi jälgitavad. [[Eelam]]i päritolu kirjutiste põhjal on kindel, et 7. sajandil eKr olid pärslased Persises. On ebatõenäoline, et sel ajal oli olemas ühtne Pärsia kuningriik. Tõenäoliselt elasid piirkonnas pärsia mägihõimud, kes olid osalt Eelami, osalt Meedia võimu all.
[[File:Median Empire.jpg|pisi|400px|Aasia [[impeerium]]id ca 600 a [[eKr]]: [[Lüüdia]], [[Vana-Egiptus]], [[Mesopotaamia]]-[[Babüloonia]], [[Meedia riik|Meedia]], Pärsia impeerium]]
[[File:DinastíaAqueménida559-330ADeC.svg|pisi|400px|[[Ahhemeniidid]]e territooriumite laienemine 559-330 eKr]]
=== Meedia vallutamine ===
[[Meedia riik]], mis paljude uurijate arvates oli pigem lõtv [[konföderatsioon]], ulatus [[Iraani mägismaa]] idaosas asuvast hägusast piirist [[Mesopotaamia]]ni ning [[Halys]]e jõeni (tänapäeval [[Kızılırmak]]), mis alates 580. aastast eKr moodustas ametliku piiri [[Lüüdia]] riigiga. [[Kambyses I]] ajal tekkis nähtavasti midagi pärslaste kohaliku ülemvõimu sarnast, millele toetudes astus [[Kyros II]] [[553 eKr]] meedlaste vastu. Lahingus [[Pasargadai]] all võitsid pärslased meedlasi. Aastal [[550 eKr]] vallutas [[Kyros II]], kes ei nimetanud end ise Ahhemeniidiks, vaid [[Teispiidid|Teispiidiks]] ([[Teispes]]e järeltulijaks), Meedia pealinna [[Ekbatana]], kus kuulutas end lisaks Pärsia kuninga tiitlile [[meedlaste kuningas|meedlaste kuningaks]].
=== Lüüdia vallutamine ===
[[Kyros II]] nõudis [[Lüüdia]] kuninga [[Kroisos]]e kohalikelt asevalitsejatel, et need allutaksid end tema riigile, kuid enamik neist ei teinud seda. Kroisos, kes nähtavasti tahtis Meedia ülemvõimu langusest kasu lõigata, ületas oma sõjaväega Halyse ja võitles järgnenud [[Pteria lahing]]us pärslaste kuninga vastu. Et võitlus ei leidnud lahendust ja talv oli tulekul, tõmbus Kroisos tagasi oma pealinna [[Sardes]]esse, mille pärslased varsti ootamatult sisse piirasid ja (tõenäoliselt) 541 eKr (või juba 546 eKr) vallutasid. Kroisose saatus on teadmata, Vana-Kreeka ajaloolased esitavad vastuolulisi andmeid. Tõenäoliselt sai ta surma ning hilisemad teated, nagu oleks Kyros talle armu andnud, on õpetlaste leiutis.
Lüüdia võimu all olid tollal ka kreeklaste asulad [[Väike-Aasia]] läänerannikul, millest tähtsaim oli [[Mileetos]]. Neil "[[Joonia]]" linnadel oli Lüüdias eristaatus, mis peegeldus muu hulgas ka selles, et Lüüdia kultuur oli lähenemas Kreeka omale. Nii olevat Kroisos [[Herodotos]]e sõnul enne oma sõjakäiku pärslaste vastu küsinud nõu [[Delfi oraakel|Delfi oraaklilt]] (sellel teatel võib tõepõhi all olla, kuigi sel kujul nagu Herodotos ta tubli 100 aastat hiljem kirja pani, ei ole lugu kuigi usutav). Kui pärslased Lüüdia riigi purutasid, tundsid kreeklased, et nende eristaatus on ohus, ja paljud neist osutasid pärslastele vastupanu (erandiks oli [[Mileetos]]). Neist ei olnud aga pärslaste ülekaalukatele jõududele vastast ja linn linna järel langes piiramise või pistise abil pärslaste võimu alla. Seal määrasid pärslased tihti valitsejateks neile ustavad kreeklastest
▲Lüüdia võimu all olid tollal ka kreeklaste asulad [[Väike-Aasia]] läänerannikul, millest tähtsaim oli [[Mileetos]]. Neil "[[Joonia]]" linnadel oli Lüüdias eristaatus, mis peegeldus muu hulgas ka selles, et Lüüdia kultuur oli lähenemas Kreeka omale. Nii olevat Kroisos [[Herodotos]]e sõnul enne oma sõjakäiku pärslaste vastu küsinud nõu [[Delfi oraakel|Delfi oraaklilt]] (sellel teatel võib tõepõhi all olla, kuigi sel kujul nagu Herodotos ta tubli 100 aastat hiljem kirja pani, ei ole lugu kuigi usutav). Kui pärslased Lüüdia riigi purutasid, tundsid kreeklased, et nende eristaatus on ohus, ja paljud neist osutasid pärslastele vastupanu (erandiks oli [[Mileetos]]). Neist ei olnud aga pärslaste ülekaalukatele jõududele vastast ja linn linna järel langes piiramise või pistise abil pärslaste võimu alla. Seal määrasid pärslased tihti valitsejateks neile ustavad kreeklastest türannid.
=== Babüloonia vallutamine ===
Väike-Aasia langes mõne aastaga kindlalt pärslaste võimu alla
[[Pilt:Perserreich_500_v.Chr.jpg|pisi|400px|Pärsia suurriik 500 eKr]]
Riigi idapiiri jäid, nagu Meedia ajalgi, pidevalt ohustama [[sakad]]. Pole teada, kui kaugele itta Meedia võim ulatus.
=== Kreeka-Pärsia sõjad ===▼
=== Egiptuse vallutamine ===
[[525 eKr]] tungis [[Kambyses II]] Egiptusesse, pärast paarikuust kampaaniat oli kogu riik tema kätte langenud, samaaegselt alistusid talle ka [[Vahemeri|Vahemere]] ääres elavad liibüa hõimud ja sealsed kreeka kolooniad. Et oma võimu Egiptuses legitimiseerida, kuulutas Kambyses II end [[vaarao]]ks ja väitis, et on viimase vaarao tütrepoeg, samuti Egiptuse jumalate [[Ra (jumal)|Ra]], [[Horos]]e ja [[Osiris]]e kehastus. Formaalselt rajas ta Egiptuse [[27. dünastia]], mis kestis kuni aastani [[404 eKr]]. Egiptuses veetis Kambyses kolm aastat, otsustades vallutada ka [[Nuubia]]. Kuid tema sõjaretk sinna kukkus täielikult läbi, enamik sõjaväest hukkus ning Egiptuses ja Pärsias puhkesid mässud. Egiptuse ülestõusu surus Kambyses II kohe maha, kuid seejärel, olles teel suruma maha Pärsias puhkenut, ta hukkus.
[[Ahhemeniidid]]e suguvõsast ning [[Kambyses II]] sugulane [[Dareios I]] alistas [[usurpaator]]i [[Gaumata]], kes väitis end olevat [[Kyros II]] poeg ning oli [[522 eKr]] enda kätte haaranud enamiku Pärsia suurriigist. Dareios võitis teda ilmselt oktoobris [[521 eKr]] ja tema võimu tunnustasid peagi kõik Pärsia provintsid. Olles end siseriiklikult kindlustanud, asus ta Pärsiat jõuliselt laiendama, alistades mõne aastaga viimased sõltumatud [[Väike-Aasia]] lääneranniku kreeka linnad, sealhulgas ka [[Mileetos]]e. Lisaks võttis ta ette sõjaretki [[sküüdid|sküütide]] ja teiste [[Must meri|Mustast merest]] põhjas elavate hõimude vastu, kuid ei suutnud neid alistada. [[512 eKr]] allutas ta endale aga [[Traakia]], seega ulatusid Pärsia valdused juba [[Euroopa]]sse.
[[499 eKr]] puhkes Väike-Aasia kreeka linnades ülestõus, mida õhutasid ka [[Joonia meri|Joonia mer]]e idakalda linnriigid, eriti [[Ateena]] ja [[Eretria]]. Seetõttu otsustas Dareios peale Väike-Aasia ülestõusu mahasurumist ka teisi kreeklasi karistada, kuid tema väimehe [[Mardonios]]e juhitud laevastik jäi Athose kaljude lähedal [[492 eKr]] tormi kätte ning [[490 eKr]] võitsid kreeklased pärslasi [[Maratoni lahing]]us. Nii kukkus Dareiose sissetung Kreekasse läbi, kuid Väike-Aasia linnad jäid endiselt tema kätte. Dareiose viimastel valitsusaastatel puhkes ülestõus [[Egiptus]]es, mistõttu kreeklaste karistamine jäi tema poja [[Xerxes I]] ülesandeks.
▲=== Kreeka-Pärsia sõjad ===
{{vaata|Kreeka-Pärsia sõjad}} (499 eKr–449 eKr)
[[Dareios I]] suri ajal, mil ta valmistas ette sissetungi Kreekasse, et karistada [[Ateena]], [[Náxos|Naxose]] ja [[Eretria]] elanikke [[Joonia ülestõus]]u sekkumise, [[Sardis]]e põletamise ja pärslaste purustamise eest [[Maratoni lahing]]us. See ülesanne jäi tema pojale [[Xerxes I]]-sele, kes valmistas alates aastast [[483 eKr]] ette oma sõjakäiku. Xerxes sõlmis liidu [[Kartaago]]ga ja lõikas sellega kreeklased ära [[Sitsiilia]]s asuvate [[Siracusa|Sürakuusa]] ja [[Agrigento|Agrigentumi]] valitsejate toetusest. Paljud väiksemad Kreeka riigid asusid pärslaste poolele, teiste seas [[Tessaalia]], [[Teeba (Kreeka)|Teeba]] ja [[Argos]]. Aastal [[480 eKr]] asus kuningas ise [[Sardis]]est teele laevastiku ja sõjaväega ja esimestes lahingutes saatis Xerxese vägesid edu. [[Termopüülide lahing]]us seisis pärslaste vastas arvuliselt väike kreeklaste armee, mida juhtis [[Sparta]] kuningas [[Leonidas I]]. Kuigi kreeklased võitlesid vapralt, said nad lõpuks lüüa. Pärast Termopüülide lahingut langes [[Ateena]] ning ateenlased pidid taanduma oma viimastele kaitsepositsioonidele [[Kórinthose maakitsus|Korinthose maakitsusel]] ja [[Saroni laht|Saroni lahel]].
[[Pilt:Map Greco-Persian Wars-en.svg|300px|pisi|Kreeka-Pärsia sõjad (499 eKr–449 eKr]]
[[Xerxes I]] otsustas Kreeka laevastikku ebasoodsates tingimustes rünnata, kuigi kuningas oleks võinud saata osa laevadest Peloponnesose rannikule ja lihtsalt oodata Kreeka armee lagunemist. Septembris 480 toimunud [[Salamise merelahing]]us said pärslased kreeklastelt lüüa, pärast mida asus Xerxes I [[Tessaalia]]s talvelaagrisse. Rahutuste tõttu [[Babülon]]is oli Xerxes I sunnitud suurema osaga armeest ülestõusu ärahoidmiseks koju minema, jättes Kreekasse [[Mardonios]]e juhitud väeüksuse. Mardonios sai järgmisel aastal kreeklastelt [[Plataia lahing]]us lüüa. [[Mykale lahing]]us põletasid kreeklased ka Mykale juures ankrus olnud Pärsia laevastiku. See lõikas pärslased ära varudest, mida nad hiiglasliku armee ülalpidamiseks vajasid ja neil polnud muud valikut kui taganeda. Pärslaste taganemine õhutas omakorda mässama [[Ees-Aasia]]s asunud kreeka linnriigid. Mykale lahingu tagajärjel vabanesid [[Joonia]] kreeka linnad Pärsia ülemvõimust. Sellega lõppes Pärsia sõdade kaitsev positsioon ning kreeklased vabastasid ka oma linnad [[Väike-Aasia]] läänerannikul ning pärslased lahkusid Aasiasse.
Pärast sõjalisi ebaõnnestumisi Kreekas pöördus Xerxes Pärsiasse tagasi ja viis lõpule oma isa pooleli jäänud arvukad ehitusprojektid [[Susa]]s ja [[Persepolis]]es. Augustis [[465 eKr]] mõrvas Xerxese kuningliku ihukaitse ülem [[Artabanos]].
Ateena eestvõttel jätkus sõda [[478 eKr]] asutatud [[Ateena Mereliit|Ateena mereliidu]] jõududega. [[468 eKr]] võitis [[Kimon]] pärslasi [[Eurymedoni lahing]]us Väike-Aasia lõunarannikul ja [[449 eKr]] [[Salamis]]e juures [[Küpros]]el, millele järgnes Ateena ja [[Pärsia kuningas|Pärsia kuninga]] [[Artaxerxes I]]-e vahel [[Susa]]s sõlmitud [[Kalliase rahu]]. Kreeka-Pärsia sõdade tagajärjel vabanes [[Egeuse meri|Egeuse mer]]e piirkond Pärsia ülemvõimust ja Kalliase rahulepinguga Pärsia tunnustas Väike-Aasia lääneranniku, [[Hellespontos]]e ja [[Propontis]]e-äärsete kreeka linnade iseseisvust. Kuid Pärsia jäi mõjutama kogu Kreeka elu kuni [[Aleksander Suur]]e ajani sajandi pärast.
[[4. sajand eKr|4. sajand eKr]] teisel poolel Pärsia suurriik nõrgenes üha enam. Pärsia kuningas [[Artaxerxes III]] Ochos surus vahetpidamata maha ülestõuse maa eri osades ja püüdis tugevdada keskvõimu. Peamise sõjajõu, millega ta oma poliitikat ellu viis, moodustasid kreeka [[palgasõdur]]id, mitte aga kohalikud väed. Kreeklaste Korintose kongressi otsusega kreeklastel ja makedoonlastel oli keelatud teenida palgasõduritena sh. Pärsia armees. Artaxerxes III Ochos tapeti ta aastal [[338 eKr]] õukondlaste poolt.
| |||