Variserid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Jörru (arutelu | kaastöö)
Jörru (arutelu | kaastöö)
49. rida:
Variserid ületasid juutluse orienteerituse templile, pühitsedes Seaduse täitmise läbi argipäeva. See tähendas ka üksikisiku rõhutamist. Rabiinliku õpetuse fookuses olid veel sotsiaalne õiglus, kõikide inimeste ühtsus ja iisraeli rahva vabastamise ootus. Nendele eesmärkidele suunatud elu alus oli Pühakirjast tuletatud seadusekogu [[Halakha]]. Sellest tulenes pühendumine õpingutele ja vaidlustele ning õpetuse rakendamine elus.
 
Variseride orienteeritust igapäevaelule tõlgendatakse mõnikord äärmusliku legalismina, kuid ka saduserid ja esseenid nõudsid Seadusest ranget kinnipidamist ning reglementeerisid igapäevaelu. Variseride iseärasus oli näiteks see, et nad nägid eteette rituaalset pesemist enne iga söömaaega. See nõue pärineb nõudest, et preester peab end enne templiteenistust puhastama. Selle eeskirja ülekandmine põhineb pühaduse laiendamisel söömisele. Seevastu teistes olukordades olid variserid vähem ranged: näiteks ei laienenud sabatiaegne vedamiskeeld nende meelest toidu kaasaskandmisele.
 
Teise Templi ajal ei pidanud variserid oma Seaduse-tõlgendust kohustuslikuks kõikidele juutidele. Siiski pretendeeris juutluse iga vool tõe monopolile ning vastustas "segaabielusid". Voolud vaidlesid omavahel Seaduse õige tõlgenduse üle. Pärast Templi hävitamist jaotus vooludeks kadus. Rabid vältisid sõna "variserid", mida variserid ise enda kohta võib-olla polnudki kasutanud. Nii vältisid nad muljet, et nad on nüüd juutluses domineerival positsioonil. Õpetatud vaidlustest tõlgendusküsimustes sai rabiinliku juutluse oluline osa. Rabiinliku juutluse õitseaeg oli 4. ja 5. sajand, mil tekkisid Palestiina ja Babüloonia [[Talmud]].