Põllumajandusloom: erinevus redaktsioonide vahel

{{vikinda}} {{Lisaviiteid|kuu=juuni|aasta=2018}} {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=detsember}}

Kariloomad'''Põllumajandusloom''' ehk '''kariloom''' on põllumajanduse oluline osa. Neid kasutatakse tööjõuna ja neilt saadakse mitmesuguseid tooteid nagu liha, mune, piima, karusnahka, nahka ja villa.

Viimastel aastatel on mõned organisatsioonid kasvatanud kariloomi selleks, et tõsta teatud ohustatud liikide arvukust. Kariloomade aretamine, kasvatamine, hooldamine ja tapmine kuulub loomakasvatuse valdkonda. Loomakasvatus sai alguse korilusest ja jahtimisest. ErinevatesEri kultuurides ja perioodidel on olnud erinevad loomakasvatustavad. Algselt ei peetud kariloomi aedikutes ega taraga piiratud alal, selliseid pidamisviise nimetatakse tänapäeval intensiivseks loomakasvatuseks. Üle 99% kariloomadest kasvatatakse suurfarmides. Loomakasvatusel on jätkuvalt suur majanduslik ja kultuuriline roll.

Aastatuhandeid elatusid Eesti ala esiasukad jahipidamisest, kalapüügist ja korilusest. Esimesed andmed maaviljeluse kohta Eesti alal pärinevad umbes 4300-35004300–3500 eKr, aga põlluharimine ja loomakasvatus jäid siiski erandlikuks tegevuseks. Rohkem tõendeid maaviljeluse kohta on III aastatuhandest eKr: matmispaikadest ja asulakohtadest on leitud koduloomade luid ja söestunud viljateri. Esimesed kodustatud loomad olid lambad ja kitsed. I aastatuhandel eKr põllumajanduse areng hoogustus. Võeti kasutusele uusi põlluharimisriistu ja rakendati veoloomi.

Liha:* liha – valgurikas toiduaine;

Piimatooted:* piimatooted – saades loomalt piima, on võimalik see muuta erinevateks produktidekssellisteks nagutoodeteks jogurt, keefir, või jne;

Tekstiil* tekstiil ja ehted: – lambad ja kitsed toodavad villa; veistelt, sigadelt ja hirvedelt saab kvaliteetset nahka; loomaluid, -sõrgu ja -sarvi kasutatakse ehete valmistamiseks;

Sõnnik:* sõnnik – sõnnikut kasutatakse laialdaselt väetisena;

Tööjõud:* tööjõud – enne masinate leiutamist kasutati põllumajandusloomi põhiliselt tööjõuna, mõnes kohas on põllumajandusloomad tööjõuks tänasenitänapäevani.

Maa hooldamine: – loomade karjatamine suurel maa-alal aitab hoida maad korras ja säilitab sellele iseäralikku kooslust.

Haiguste levikut piiratakse süstematiseeritud kaitsemeetoditega. Mõningad viisid haiguste ennetamiseks ja ohjamiseksnende leviku kontrolli all hoidmiseks on: kaitseriietuse kandmine, farmidessefarmide sisse- ja väljapääsu piiramine, haigete loomade karantiini paigutamine. Ennetuse alla käib ka vaktsineerimine. Antibiootikume kasutatakse ka loomade kasvu suurendamiseks, looma kasv võib sel juhul potentsiaalselt suureneda 10-1510–15%. Murest antibiootikumi resistentsuse vastu on hakatud ennetavat antibiootikumide kasutamist vähendama, ntnäiteks vähendatakse sööda kasutamist, kuhu on lisatud antibiootikume.