Cimze seminar: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
2. rida:
[[Pilt:Vidzemes skolotaju seminara eka Valka.jpg|thumb||Vidzemes skolotāju semināra ēka Valkā (1937)]]-->
[[Pilt: Cimze Seminari hoone tänapäeval.JPG|thumb|300px|upright|Maja, kus kunagi asus Cimze seminar. Praegu on siin Valka koduloomuuseum. Foto 2010. aastast]]
'''Cimze seminar''' (ka: ''Valga seminar'', ''Valmiera seminar'') oli [[lätlased|läti]] [[pedagoog]]i ja muusiku [[Jānis Cimze]] ([[1814]]–[[1881]]) juhitud [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] [[kihelkonnakool]]iõpetajate ja [[köster|köstrite]] [[seminar]], mis tegutses aastatel [[1839]]–[[1849]] [[Volmari]]s ja [[1849]]–[[1890]] [[Valka|Valga]]s.
 
Seminaril oli kujundav osa [[Eesti ajalugu#Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg|rahvusliku ärkamise ajal]] [[Liivimaa kubermang|Liivimaal]]l ja [[Eestimaa kubermang|Eestimaal]]l ning Jānis Cimzet peetakse [[Baltimaad]]e [[koorilaul]]utraditsiooni peamiseks rajajaks ja [[1869]]. aastal [[Tartu]]s peetud [[I üldlaulupidu|eesti esimese üldlaulupeo]] üheks isaks.
 
Cimze seminaris sai hariduse üle 100 [[eestlased|eesti]] noormehe, sealhulgas [[Carl Robert Jakobson]], [[Ado Grenzstein]], [[Anton Jürgenstein]], [[Hans Rebane (1862–1911)|Hans Rebane]]<ref name="l7oFs" />, [[Joosep Kapp]], [[Andres Erlemann]], [[Mihkel Kampmaa]] (Kampmann), [[Hans Einer]], [[Aleksander Kunileid]] (Saebelmann), [[Friedrich Saebelmann]], [[Aleksander Thomson]], [[Johannes Eglon]] ja [[Aleksander Läte]].