Triumviraat (organisatsioon): erinevus redaktsioonide vahel

Sõjajärgsetel aastatel tekkisid üle- Eesti koolinoorte salaseltsid, milledestmillest kujunesid põrandaalused vastupanuorganisatsioonid Nõukogude okupatsioonirežiimile. Suuremad nendest olid Tallinnas tegutsenud "Vaba Eesti Võitlusrinne" ja "Eesti Vabaduse Liit", Võru "Põhjala Noored" ("Skautlus"skautlus) ja "Salajane KuperjanovlastKuperjanovlaste Organisatsioon", Tartu "Sinimustvalge" jt. Üks suurematessuuremaid oli ka Viljandis tegutsenud Triumviraat.

Viljandi 2. Keskkoolis said triumviraadi liikmed 1948./1949. õppeaastal enda kätte kõigi koolis tegutsenud [[huvialaring]]ide juhtimimisejuhtimise. Ka kooli seinalehe toimetamine ja selles artiklite avaldamine oli triumviraadi liikmete käes. 1948. aasta hilissügisel organiseeriti [[Viljandi 1. keskkool]]i ja [[Viljandi 2. keskkool]]i lõpumärkide valmistamine ja õnnistamine. Märkide eskiisil olid sinimustvalged värvid ja [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] kotkas. 30. oktoobril 1948 Viljandi lähedal ühe õpilase kodus toimunud märkide õnnistamine ja kätteandmine kujunes kahe paralleelklassi nõukogudevastaseks ülesastumiseks, kus osales umbes 60 õpilast. Ülejärgmisel päeval, 1. novembril 1948, toimus Viljandis ühe õpilase kodus samasugune üritus, kus osalesid lisaks Triumviraadi juhtkonnale need 15 õpilast, kes eelmiselt ürituselt puudusid.<ref>ENSV MVD Vägede Sõjatribunali kohtuotsus 24.06.1949. RA ERAF.130SM.1.15191 kd. 6, 238</ref>

[[30. detsember|30. detsembril]] [[1948]] arreteeris Viljandi maakonna julgeoleku ([[MGB]]) ülem kapten [[Edgar Tomusk]] [[Udo Josia]]<ref>ENSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium. Order nr. 1151. 30.12.1948. RA ERAF.130SM.1.15191 kd. 1, 8</ref> ja [[Eduard Kala]] ning veel kolm triumviraati mittekuuluvat õpilast. Vangistatud kooliõpilastel õnnestus esialgu siiski organisatsiooni olemasolu varjata. Organisatsiooni uueks juhiks sai Rein Põllumaa kuni arreteerimiseni 16. aprillil 1949<ref>ENSV MVD Vägede Sõjatribunali kohtuotsus 24.06.1949. RA ERAF.130SM.1.15191 kd. 6, 238</ref>. 15. jaanuaril arreteeris kapten Tomusk Viljandi 1. Keskkooli õpetaja [[Johannes Kurrik]]u,<ref>ENSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium. Order nr. 1165. 15.01.1949. RA ERAF.130SM.1.15191 kd. 3, 182</ref> keda süüdistati õpilaste mõjutamises nõukogudevastases vaimus.<ref>Postanovljenije na arest. 8.1.1949. RA ERAF.130SM.15191 kd., 179-180-.</ref> Aprillis–mais 1949 toimusid uued arreteerimised. Kokku arreteeriti ja anti kohtu alla 13 kooliõpilast ja üks õpetaja. Viljandi vanglas toimunud ülekuulamistel oli peamine ülekuulaja tollane Viljandi maakonna julgeoleku ülem kapten Edgar Tomusk, kes oli kogunud viljandlaste seas kuulsust massimõrva organiseerimisel Viljandi vangla hoovil juulis 1941.

Kohus õpilaste üle toimus [[21. juuni|21.]]–[[24. juuni]]ni [[1949]] Viljandi miilitsavalitsuse asupaigas, nn Viljandi Politseilossis. [[Eesti NSV Siseministeerium]]i Vägede Sõjatribunal mõistis kümnele triumviraadi liikmele Vene NFSV Kriminaalkoodeksi paragrahvide 58-1a ja 58-10 lõige 2 alusel maksimaalse 25-aastase vabadusekaotuse koos õiguste äravõtmisega viieks aastaks ja kogu vara konfiskeerimisega. Kohtuotsuses oli kirjas, et seoses [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i 26. mai 1947 seadlusega "Surmanuhtluse äramuutmisest" mõistetakse neile maksimaalne vabadusekaotusvabaduskaotus. Kolm organisatsiooni mittekuuluvat õpilast said leebema karistuse: kaks kümme, üks seitse aastat. Viljandi 1. Keskkooli õpetaja Johannes Kurrikule mõisteti [[Vene NFSV]] Kriminaalkoodeksi paragrahv 58-1a alusel 25 aastat vabadusekaotust koos õiguste kaotamisega viieks aastaks ja kogu vara konfiskeerimisega.<ref>ENSV MVD Vägede Sõjatribunali kohtuotsus 24.06.1949. RA ERAF.130SM.1.15191 kd. 6, 236–240</ref> Seitsmeks aastaks vangi mõistetud ainukeainukese tütarlapstütarlapse selles grupis, Five Vainola, suhtes lõpetas NSV Liidu Siseministeeriumi Vägede Leningradi Ringkonna Sõjatribunal oma määrusega 1. augustist 1949 kriminaalmenetluse ja ta vabastati vahi alt.<ref>ENSV Prokuratuur. Määrus kriminaalasja arh. nr. 4245 menetluse uuendamises seoses uute asjaolude ilmnemisega. RA ERAF.130SM.1.15191 kd. 6, 439–441</ref>

Enamus triumviraadi liikmetest kandis oma karistust [[Kasahstan]]is [[Džezkazgan]]is Steplagis. Vangis surid 1954. aastal Johannes Kurrik ja Edgar Lond. Ülejäänud vabanesid 1955. aastal, kui nende vabadusekaotust vähendati 25 aastalt kuuele aastale.