Püha Katariina klooster: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Katariina kiriku lääneportaalid.JPG|pisi|Kloostri [[Tallinna Püha Katariina kirik|Püha Katariina kiriku]] säilinud lääneportaalid [[Tallinna vanalinn]]as [[Vene tänav]]a sisehoovis, (2011. aasta kevad)]]

'''Püha Katariina klooster''' (ka ''Katariina klooster'' ja ''Dominiiklaste klooster'') oli Tallinnas [[1246]]. aastal [[dominiiklaste ordu]] poolt [[Tallinna vanalinn|vanalinn]]a [[Tallinna all-linn|all-linn]]a idaosas asutatud ja ehitatud [[klooster]], mis oli pühendatud [[Aleksandria Katariina]]le.

Tallinna dominiiklaste kloostri ametlik ja ühtlasi vanim nimetus oli "''Tallinna jutlustajate ordu klooster"'', ametlikes dokumentides kohtab ka nimetusi "''Jutlustajate vendade klooster"'', "''Must klooster"'', "''Mustade munkade klooster"'', "''Püha Katariina mustade munkade klooster"'', kuid kõige sagedamini vist küll lihtsalt "''Munkade klooster"'', sest dominiiklaste klooster oli ja jäi ainsaks [[mungaklooster|mungakloostriks]] Tallinnas. Kloostrihoonestikku on nimetatud ka [[Mungahoov]]iks.

Kloostri munki nimetati vahel "''Püha Katariina mustadeks munkadeks"'', "''jutlustajateks vendadeks"'', kuid ka lihtsalt "''munkadeks"'', levinuim nimetus on "''mustad mungad"'', nimetuse "''must"'' said nii mungad kui ka klooster munkade mustast rõivastusest.

[[Pilt:Tallinn Katariina Käik.JPG|pisi|Püha Katariina kiriku lõunaseinastlõunaseina juures moodustunud [[Katariina käik]]]]

Dominiiklased saabusid Tallinna [[1229]]. aastal pärast seda, kui viimane eestlaste linnus [[Mõõgavendade ordu]] poolt 1219. aastal vallutati. Tallinna kloostri rajamist kinnitavat ürikut pole säilinud, kuid usaldusväärsete andmetena on kasutatud taani krooniku [[Isacus Pontus]]e (ka Pontanus) kroonikat, milles ta märgib, et [[Taani kuningas]] [[Waldemar II]] saatis Taanist paavsti legaadi [[Modena Wilhelm]]i nõuandel dominiiklaste ordu 1221. aastast alates Taanis tegutsevaid munki ka Tallinna. Taanist, Taani kuninga poolt oma võimu kaitsmisekaitsmiseks ja kindlustamisekindlustamiseks saadetud olid tõenäoliselt taanlastest mungad. Olulist rolli mängis ka Tallinnasse [[Taani kuninga asehaldurite loend|Taani asehalduriks]] – riigihoidjaks (aastatel 1222–1233) määratud endine [[Ribe piiskop]] [[Tuve]], kes [[Tallinna linnus]]es asudes juhtiski Eestis [[misjon]]itegevust.

Esimene dominiiklaste puitkirik ehitati arvatavasti tänasepraeguse [[Tallinna toomkirik]]u kohale (Toomkiriku altarikoori[[kooriruum]]i külgmised müürid sisaldavad praegugi selle vanima kiriku osi) ja ka teised vajalikud kloostrihooned [[Toompea]]le, [[Väike linnus|Väikesest linnusest]] põhja poole ja ida poole Suure linnuse kaitsekraavist, s.o piiskopile kuulunud maa-alale ehk nn [[Suur linnus|Suurde linnusesse]]. EsmasesAlgses puukirikus toimus ka Toompeal toimunud [[Tallinna piiskopkond|vaimuliku]] ja [[Mõõgavendade ordu|ilmaliku võimu]] vahelise võimuvõitluse kulminatsioon Toompeal. Paavsti legaat [[Balduin Alnast|AinaAlna Balduin]] tahtis peale Põhja-Eesti ka Toompead paavstivõimule allutada, mis saigi peamiseks põhjuseks verisele lahingule orduvendade ja Taani kuninga ja paavsti vasallide vahel 1233. aastal. Krooniku andmeil kirikusse põgenenud [[vasall]]id tapeti otse [[altar]]i ees ning piiskopile ega vaimulikele ei halastatud. [[Toompea]]l algselt sisse seadnudseatud dominiiklaste elupaik hävitati taanlaste ja Mõõgavendade ordu omavahelise konflikti käigus<ref name="Tarand" />.

Taanist Ribest saadeti Ribe provintsiaalkapiitli korraldusel 1246. aastal Taani ja Rootsi kloostreist üksteist munka prior Danieli, (Visbyst), kes oli ellu jäänud 1233. aastal) (Visbyst), juhtimisel Tallinna. Kuna Toompeal asuv kirik oli 1240. aastal muudetud {{kas|[[toomkirik]]uks}}, valiti kloostri uueks asukohaks suhteliselt kõrge ja korraliku aluspinnaga paik linna idapoolse külje all, linnavahi ja mere vahelisel alal, [[Tallinna all-linn]]a praeguse [[Vene tänav]]a ja linnamüüri vahelisel maa-alal. Tallinna tollane [[Tallinna linnamüür|linnamüür]] kulges tollal praeguse [[Pühavaimu tänav]]a kõrgemalt kohalt risti üle praeguse [[Apteegi tänav]]a ja sealt edasi kuni [[Vanaturu kael]]ani.