Mark Rothko: erinevus redaktsioonide vahel

Mark Rothko sündis [[25. september|25. septembril 1903]] [[Venemaa Keisririik|Vene Keisririigis]] Dvinski linnas, mis nüüd on ümber nimetatud Daugavpilsiks[[Daugavpils]]<nowiki/>iks ja kuulub [[Läti|Läti Vabariigile]]. Rothko elas esimesed 10 aastat juudi kogukonnas Dvinskis, [[5. augustilaugust]]<nowiki/>il [[1913]] emigreerus ta koos oma ema Anna ja vanema õe Soniaga Ameerikasse[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]]<nowiki/>sse, kuhu tema isa Jakob ja vennad Moise ja Albert juba kolm aastat varem olid ümber asunud. Rothko saabus algselt [[New YorkiYork]]<nowiki/>i, kuid liitus oma isaga Portlandi[[Portland]]<nowiki/>i juudi koguduses. Kahjuks viimane suri seitsme kuu pärast. Kodukoha vahetuse peamine eesmärk oli lastele parima hariduse pakkumine, sest tsaari-Venemaal oli juudid tagakiusatud ning teadmiste omandamine oli võimatu. Pärast isa surma pidi Markus õpingute kõrvalt töötama postiljonina, leides siiski aega, et käia kunstikoolis, õppida mängima [[Klaver|klaverit]] ja [[Mandoliin|mandoliini]] ning osaleda debattides.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Diane Waldman|pealkiri=Mark Rothko|aasta=1978|koht=London|kirjastus=Thames & Hudson|lehekülg=17}}</ref>

18-aastasena kolis Rothko [[New Haven|New Havenisse]], et jätkata haridusteed Yale’i ülikoolis. Ta õppis seal inglise ja prantsuse keelt, ajalugu, matemaatikat, bioloogiat, majandust, füüsikat ja filosoofiat. Rahalise sissetuleku puudumise tõttu pidi ta ülikoolitee pooleli jätma ja otsustas kolida New Yorki. Siin sattus Rothko kogemata sõbra ateljeesse, millest ta vaimustus koheselt ning otsustas, et kunstnikuelu on talle mõeldud.<ref name=":0" />

1935. aastal liitus ta kunstnike rühmaga “The Ten”, kuhu kuulusid üheksa kunstniku, kaasa arvatud [[Adolph Gottlieb]]. Gottliebist sai Rothko kõige lähedasem sõber ja töökaaslane ning koostöös tol ajal veel tundmatu [[Barnett Newman|Barnett Newmaniga]] andsid nad välja manifesti, kus kritiseeritakse ajakirjanduses moodsa kunsti maha tegemist.<ref name=":0" /> Tihti omistatakse Rothkole kommunistlike vaateid, lähtudes tema sõprade poliitilistest vaadetest, kuid Rothko ei defineerinud kunagi oma maailmavaateid nii avalikult.<ref>{{Raamatuviide|autor=Andrew Hemingway|pealkiri=Artists on the Left. American Artists and the Communist Movement 1926-1956|aasta=2002|koht=New Haven|kirjastus=Yale University Press|lehekülg=217}}</ref> Oma karjääri alguses kasutas ta kodanikunime, kuid 1940. aastal hakkas mees oma nimega rohkem eksperimenteerima ning jõudis kunstnikunime Mark Rothkoni ning 1959. aastal muutis ta oma nime legaalselt ära.<ref name=":0" />

1944. kohtus kunstnik oma naise [[Mell Beistle’igaBeistle]]’iga, kellega ta aasta hiljem juba abiellus. Paar sai kaks last: 1950. aastal sündis tütar Kate ja 13 aastat hiljem nägi päevavalgust poeg Christopher.<ref name=":0" /> Kunstniku lapsed on kunstniku pärandit hallanud, näiteks on nad laenanud kuus originaalteost Lätis isa kodulinnas asuvale [[Mark Rothko keskus|Mark Rothko keskusele]].<ref>{{Netiviide|Autor=Eva Eliise Oll|URL=https://www.muurileht.ee/mark-rothko-ja-daugavpilsi-oomenid/|Pealkiri=Mark Rothko ja Daugavpilsi oomenid|Väljaanne=Müürileht|Aeg=30.08.2018|Kasutatud=30.11.2018}}</ref>

Mark Rothko elas väga ennasthävitavalt, tal oli probleeme liigse alkoholi tarbimisega ja suitsetamisega ning ta võitles [[Depressioon|depressiooniga]].<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.markrothko.org/biography/|Pealkiri=Biography|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=30.11.2018}}</ref> Impulsiivne eluviis ja tervisehäired olid peamiseks surma põhjuseks. Rothko sooritas 1970. aasta veebruaris enesetapu. Tema assistent leidis mehe tema New Yorki korteri köögipõrandalt. Rothko oli tablettidega üleannustanud ning lõiganud läbi oma parema käe veenid. Kunstnik on maetud New Yorki kalmistule.<ref>{{Netiviide|Autor=Rachel Cooke|URL=https://www.theguardian.com/artanddesign/2008/sep/14/art1|Pealkiri=The art cheats who betrayed my father|Väljaanne=The Guardian|Aeg=14.09.2008|Kasutatud=30.11.2018}}</ref>

1920ndate aastate alguses maalis Rothko linnavaateid ja aktimaale, saades inspiratsiooni Euroopas populaarsust kogunud [[Dadaism|dadaistlikest]] ja [[Sürrealism|sürrealistlikest]] liikumistest. Tema õppejõu [[Max Weber|Max Weberi]] [[Kubism|kubistlikud]] tööd mõjutasid Rothko kompositsiooni ja teemavalikuid. Põhiliseks meediumiks olid [[Akvarell|vesivärvid]] ja grafiitpliiatsid ning hiljem hakkas ta tasapisi [[Õlivärv|õlivärvidega]] katsetama. Rothko varajast loomingut on raske klassifitseerida, paljudel tema teostel on mitu kuupäeva ja pealkirja ning tihti muutis kunstnik poole teose pealt maalimisstiili.<ref name=":0" />

1928. aastal eksponeeriti esimest korda Rothko töid grupinäitusel ning 5 aastat hiljem toimus tema esimene isikunäitus [[New Yorki Kaasaegse Kunsti galerii|New Yorki Kaasaegse Kunsti galeriis]].<ref name=":0" />

Rothko tihe suhtlus grupeeringu “The Ten” liikmetega ning tutvumine [[Joan Miró]] ja [[Paul Klee]] töödega olid ajendiks kunstniku stiili transformeerumisele figuratiivsetelt teostelt [[Abstraktsionism|non-figuratiivsetele]]. Samuti sai ta palju inspiratsiooni 1930ndatel aastatel populaarseks muutunud sürrealistidelt. Tema lõuendid olid kaetud õhukese värviga ning voolavad jooned olid justkui teoste sisse kraabitud. Mõnikord tulevad mängu ka figuratiivsed elemendid – käed, jalad, pead ja näod. Tema koloriit oli pastelne, domineerivad roosakad ja kollakad toonid.

1938. aastal hakkasid tema teosed väljendama kunstniku huvi arhailise kunsti ja müüdi vastu. Kunstniku lemmikmeediumiks muutub uuesti vesivärv paberil. Tema maalidelt kerkivad esile [[Kivistis|fossiile]] meenutavad geomeetrilised vormid ning need sarnanevad veidi koopamaalingutele.<ref name=":0" />

Väljamaalingute stiili väljakujunemisel ja algusaastatel oli Rothko koloriit pehme ja helendav, ta kasutas tihti kollakaid ja oranžikaid värve, millest õhkus kergust ja soojust. Sellest perioodist pärit maalid on ka kõige väärtuslikumad, maal “''Untitled'' (oranž, punane, kollane)” (vt Lisa 1, joonis 1) müüdi 2012. aastal rekordhinna eest, oksjonimaja [[Christie's|Christie’s]] sai teose eest 79,9 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://artist.christies.com/Mark-Rothko--42255.aspx|Pealkiri=Mark Rothko|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=30.11.2018}}</ref> 1960. aastatel muutusid teoste toonid tumedamaks, tihti kasutas ta pruunikaid ja hallikaid toone. 1968. aastal tuvastati Rothkol aordianeurüsm, mille tõttu ei saanud ta enam suureformaadilisi maale maalida. Tema paberi peale maalitud teosed olid läbikumavamad ja heledamad kui kunagi varem.<ref name=":1" />

1964. aastal Mark Rothko sai Dominique ja John de Menililt tellimustöö. Patroonid soovisid Rothko teostega kaunistada [[Houston|Houstonis,]] [[Texas|Texases]] asuva kaheksanurkse [[Rooma-Katoliku Kirik|roomakatoliku kiriku]] seinu. Kunstnik võttis pakkumise vastu, üks tema eluunistusi oli olnud panustada füüsiliselt religiooni arengusse.

Rothko maalis kabeli jaoks kolm [[Triptühhon|triptühhonit]] ja 5 eraldiseisvat maali. Tumedates toonides teosed on saanud inspiratsiooni [[Jeesus|Kristuse]] passioonist, mistõttu tulevad mängu ka punakad ja rusked värvid.<ref name=":0" />

Rothko tahtis olla üks traditsioonilise kunsti tipptegijatest, kuid samal ajal hakkas traditsionalismile täielikult vastu.<ref name=":0" /> Tema meelest peaksid abstraktsed teosed kõnetama inimesi sama palju kui [[Akadeemiline kunst|akadeemilises stiilis]] tehtud maalid. Rothko soovis, et tema maalid mõjutaksid inimesi sama emotsionaalselt kui luule ja muusika.<ref name=":1" />

Tihti seostatakse Rothko väljamaalinguid [[Stendhali sündroomiga]] – vaatajatel kiireneb südamerütm, pea hakkab ringi käima ning mõnikord on ette tulnud, et keegi vaatajaskonnast hakkab kõrgendatud emotsiooni tõttu nutma.<ref name=":1" /> Erinevalt paljudest abstraktsetest ekspressionistidest ei kadunud Rothko teostest spirituaalsus ja religioon.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Erika Doss|pealkiri=Twentieth-Century American Art|aasta=2002|koht=Oxford|kirjastus=Oxford History of Art|lehekülg=121}}</ref> Rothko tahtis panna vaatlejaid mõtlema religiooni vajalikkusele modernses maailmas, tuletades meelde inimeksistentsi ja terve maailma ajutisust. Seetõttu on on tema maale võrreldud Shakespeare’iga[[William Shakespeare|Shakespeare]]’iga teostega,<ref name=":1" /> mõlemad on traagilised ja ajatud.<ref name=":2" />