Asula: erinevus redaktsioonide vahel

'''Asula''' on haja- või tiheasustusega [[maa-ala]]l lahkmejoontega [[territoorium|territoriaalselt]] piiratud ja tähistatud [[asustusüksus]], mis ei ole [[linn]]a kindlapiiriliste tunnustega osa, kuid linn [[haldusüksus]]ena on samades piirides ka asula, mis võib jaguneda [[asum]]iteks. Asulasse on ehitatud [[hoone]]d ja see on tavaliselt aastaringseltaasta kasutusesläbi kasutusel elukohana.

Asulaid eristatakse suuruse ja majandusliku tähtsuse järgi tänapäeval [[Linnaline asula|linnalisteks asulateks]] ja [[maa-asula]]teks. [[Eesti]]s enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] liigitati alevid ja alevikud [[Poollinnaline asula|poollinnalisteks asulateks]]. Elanike arvu järgi jagunesid linnad kääbus- (2000–5000 elanikku), väike- (5000 – 20 000 elelanikku), kesk- (20 000 – 100 000 elelanikku) ja [[suurlinn]]adeks (üle 100 000 elelanikku) ning käibel olid veel järgmised asulate kohta käivad nimetused:<ref> Väike Entsüklopeedia, Tallinn: Kirjastus OÜ Loodus, 1938, lk 99 </ref>

[[Omavalitsusüksus|Eesti omavalitsuste]] asulad on kaasajaltänapäeval [[asustus]]jaotuse ajalooliste traditsioonide, kujunemisajaloo, rahvastiku arvu, paiknemise, sotsiaalmajanduslike funktsioonide ja arenguperspektiivide ning [[Eesti Vabariigi valitsus]]e 2004. aasta määruse "Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise aluste ja korra" järgi liigitatud järgmiselt:<ref>{{netiviide | URL = https://www.riigiteataja.ee/akt/111112014005?leiaKehtiv#para2 | Pealkiri = Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord | Täpsustus = Redaktsioon 1.01.2018 | Väljaanne = Riigi Teataja I 2004, 82, 550 | Koht = Tallinn | Väljaandja = Riigikantselei | Kasutatud = 30.07.2018 }}</ref>