Ungari kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
114. rida:
[[12. sajand]]i kestel tegutsesid Bosnia valitsejad üha enam iseseisvamalt Ungarist ja/või Bütsantsist. Tegelikkuses omasid välisvõimud väikest kontrolli mägisel ja mõnevõrra ääremaal, millest Bosnia koosnes. Eriti [[ban Borić]] oli aastal 1154 tähtis isik, olles [[Ungari kuningas|Ungari kuninga]] liitlane. Ta osales liidus Ungari ja Serbiaga pealetungis bütsantslaste vastu, jõudes lõunas kuni [[Braničevo (piirkond)|Braničevoni]].
 
Bütsantsi keiser (1143–1180) [[Manuel I]] [[Komnenosed|Komnenos]] vallutas Bosnia ungarlastelt aastal 1166 ja nimetas Bosnia põliselaniku [[Ban Kulin|Kulini]] banaadi kuberneriks. 1167. aastal lõid [[Sirmiumi teema|bütsantslased Ungari kuningriigi vägesid]] Sirmiumi[[Sirmium]]i linna lähistel toimunud [[Sirmiumi lahing|lahingus]]. Tänu sellele võidule sai Bütsants 1168. aastaks peaaegu kogu [[Aadria meri|Aadria mere]] idaranniku ([[Bosnia banaat]], [[Serbia kuningriik (keskaegne)|Serbia kuningriik]]) oma kontrolli alla. Kulin oli Bosnia teine ban ja tal õnnestus vabastada Bosnia Bütsantsi mõju alt liidu kaudu Ungari [[Béla III]], [[Miroslav Zavidović]]i ja [[Serbia tsaaririik|Serbia]] [[Stefan Nemanja]]ga, kellega koos sõdis ta aastal 1183 edukalt bütsantslaste vastu. Bosnia tagas rahu, kuigi jätkas Ungari vasallina. Kuigi nominaalselt Ungari kuningriigi [[vasall]], oli Bosnia banaat ''[[de facto]]'' sõltumatu riik.
{{vaata|Bosnia banaat}}
 
88 928

muudatust