Erinevus lehekülje "Eesti arhitektuur" redaktsioonide vahel

linke par
P
(linke par)
 
* Pikk 18 (nüüd Draakoni galerii, 1909–10), baltisaksa arhitekt [[Jacques Rosenbaum|J. Rosenbaum]] (juugendfassaad)
* Tõnismägi 5a (1908–09), arhitekt [[A.Arthur Hoyningen-Huene]] (juugend koos rahvusromantismiga)
* [[Ammende villa]] Pärnus (Mere pst 7, 1904–05), Peterburi büroo F. Mieritz ja I. Gerassimov (juugend)
 
Eesti arhitektuuri alguseks peetakse [[Eesti Üliõpilaste Seltsi maja]] Tartus, mille projekteeris eestlane [[Georg Hellat]] 1901–1902. See oli esimene kord, kui eesti seltskond tellis eestlase käest maja.<ref>Mart Kalm (2001). ''Eesti 20.sajandi arhitektuur''. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia. Lk 25</ref> Ent eestipärasus puudub, mida olekski ilmselt veel palju oodata. Stiililt segunevad uusgootika, juugend, rahvusromantism ning kasutatud on ka ameerikalikku preeriavilla laia räästast. Sajandi esimesel kümnendil kujunes välja terve grupp eestlastest insenere, [[Georg Hellat|G. Hellat]], [[Voldemar Lender|V. Lender]], [[Anton Uesson|A. Uesson]], [[F.Fromhold Kangro]], [[Karl Jürgenson|K. Jürgenson]] jt, kes Eesti ajal said juba majaomanikena siirduda administratiivtöödele.<ref>Mart Kalm (2001). ''Eesti 20.sajandi arhitektuur''. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia. Lk 44</ref> Esimeseks päris Eesti aritektiks oli [[Karl Burman vanem|Karl Burman]].
 
Eestlased otsisid eeskuju eeskätt naabritelt Soomest. Ent Soome esitatud tellimustest jõuti teostada vaid üks ja sedagi mitte lõplikult. Selleks oli mööbli- ja vineerivabriku tööliste klubi Vana-Lõuna tänaval Tallinnas (1904–1905), mis oli Geselliuse-Lingreni-Saarise ühisbüroo projekt. Põhjala rahvusromantismi jooni leidus ka sakslaste arhitektuuris ning sajandivahetusel vaimustuti rahvusromantismist ka Venemaal.
* Tallinna Vastastikuse Krediitühingu äri- ja elumaja konkurssi võitis [[Eero Saarinen|E. Saarinen]] 1911 (Pärnu mnt 10, üks esimesi liftiga maja Tallinnas)
* [[Tartu Pauluse kirik|Pauluse kirik]] Tartus, [[Eero Saarinen|E. Saarinen]], 1911–1919 (lõpetamata)
* F. Akeli tellitud üürimaja Tallinnas Roosikrantsi 10, arhitekt [[Armas Lindgren|A. Lindgren]] (juugendklassitsistlik)
* Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi hoone Estoni pst 10 (praegune [[Tallinna Inglise Kolledž|Inglise kolledž]], 1912–16) Peterburi arhitekt [[Aleksandr Rosenberg|A. Rosenberg]] ja baltisakslane [[Erich Jacoby|E. Jacoby]]
* Riia-Vene Kommertspank Karja tänava hargnemisel (insener [[A.Aleksandr Jaron]], 1911–12)
* üürimaja Pagari tänaval ([[Hans Schmidt|H. Schmidt]], 1911–12)
* Tartu Ülikooli Zooloogia-geoloogia Instituudi hoone Aia tänaval ([[Otto Hoffmann|O. Hoffmann]], 1912–15)
* K. Mauritza maja Tallinnas Kreutzwaldi 12, [[Karl Burman vanem|K. Burman]] (1912)
Riialased on enamjaolt 1880ndatel sündinud. Paljud neist lõpetasid [[Tallinna Reaalkool]]i, misjärel suunduti 1862. aastal asutatud [[Riia Tehnikaülikool|Riia Polütehnilisse Instituuti]]. Riia oli baltisaksa kultuuri keskus ning sealne arhitektuuri eriala valdavalt Saksa mõjutustega. Õppejõududeks oli näiteks [[Wilhelm von Stryk]], [[Otto Hoffmann]], [[Eduard Kuppfer]], [[Heinrich Pirang]], [[Eižens Laube]] jt. 1905. aasta rahutuste pärast suundusid paljud neist hiljem Saksamaa tehnikaülikoolidesse, kust osad ka hiljem Riiga naasid ja kooli ära lõpetasid. Töötati ka mõnda aega teiste arhitektide käe all. Paljud riialased tulid Vabadussõja ajal kodumaale, olles valmis vabariiki üles ehitama. Selle põlvkonna kujundada jäi 1920ndate Eesti arhitektuur ning paljud olid veel 1930ndatel levinud funktsionalismi juhtfiguurideks. Riialaste seltskonda kuulusid [[Eugen Habermann|E. Habermann]], [[Ernst Gustav Kühnert|E. Kühnert]], [[Herbert Johanson|H. Johanson]], [[Erich Jacoby|E. Jacoby]], [[Artur Perna|A. Perna]], [[Anton Lembit Soans|A. Soans]], [[Karl Tarvas|K. Tarvas]] jt.
 
Riialaste saksa traditsionalism langes ajaliselt kokku venepärase ja aegunud akademismiga, mida valdas väike osa arhitekte, kes oli õppinud Venemaal ([[Karl Burman vanem|K.Karl Burman]], [[Paul Mielberg|P. Mielberg]], [[Aleksander Poleštšuk|A. Poleštšuk]], [[T.Tõnis Mihkelson]])
 
1918. aastal asutatud [[Tallinna Tehnikum]] oli algul välja kujunemata ning ebakindel staatus ei tekitanud kohalike arhitektuurihuviliste seas suurt tunglemist sinna. Peamiselt suunduti Kesk-Euroopa ülikoolidesse. 1920. aastal muutuv siinne Tehnikum riiklikuks õppeasutuseks, kus oli võimalik õppida tehnikuteks aga ka insenerideks ja arhitektideks. Ent koolil polnud oma ühist suurt hoonet ning vahendite nappus viis 1936. aastal kooli sulgemiseni. Kooli lõpetas kokku 33 tegevarhitekti ([[Robert Natus|R. Natus]], [[August Esop|A. Esop]], [[August Volberg|A. Volberg]] jt.), ent oli ka neid hiljem aktiivseid arhitekte, kel jäi sealne haridus poolikuks ([[Edgar Velbri|E. Velbri]], [[A. Väli]], [[Ilmar Laasi|I. Laasi]] jt).