Teraviljakasvatus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
8. rida:
[[Antiikaeg|Antiikaja]] [[põllumajandus]]es ja [[kaubandus]]es oli teravili väga tähtis. Teraviljakasvatus näitas majanduse arengutaset. <ref name=Antiigileksikon>[[Antiigileksikon]], 2. kd., lk. 218</ref>
 
Antiikaja tähtsaim leivavili oli nisu, paremuselt teiseks peeti otra ja kolmandaks kõige vastupidavamat teravilja [[rukis|rukist]]. [[Euroopa]]st pärinevat [[kaer]]a hakati kultuurtaimena kasvatama hiljem, antiikajal viljeldi seda ainult mägedes ja söödi peamiselt näljaajal. Kõige lihtsam teraviljaliik on [[spelta nisuspeltanisu]], mis on pärit [[Pärsia]]st või [[Egiptus]]est. Juba [[Trooja]] [[väljakaevamised|väljakaevamistel]] leiti [[üheteranisu]]. <ref name=Antiigileksikon/>
 
Teraviljal oli [[kultus]]tes tähtis koht. [[Vanakreeka mütoloogia]]s austati [[viljakus]]jumalannat [[Demeter]]i (vanarooma mütoloogias [[Ceres]]), kes vastutas ka [[taimekasvatus]]e eest. Müüdi järgi laskis Demeter tänuks talle osutatud külalislahkuse eest [[Triptolemos]]el inimestele [[põlluharimine|põlluharimist]] õpetada. Külvi ja lõikusega seostus kultuslikke pidukombeid. <ref name=Antiigileksikon/>
35. rida:
|-
! scope="row" | Oder
|118 006 371||150 271 573||27,3%||66 218 345||54 129 438||-18–18,3%
|-
! scope="row" | Sorgo
|55 541 983||62 098 620||11,8%||52 178 397||43 735 937||-16–16,2%
|-
! scope="row" | Hirss
|30 545 349||32 034 572||4,9%||45 569 151||35 454 429||-22–22,2%
|-
! scope="row" | Kaer
|52 539 433||23 032 118||-56–56,2%||30 570 535||10 255 594||-66–66,5%
|-
! scope="row" | Rukis
|29 428 813||17 856 568||-39–39,3%||20 409 042||6 593 479||-67–67,7%
|-
! scope="row" | Tatar
|3 078 816||1 416 848||-54–54,0%||4 718 478||2 066 104||-56–56,2%
|}