Aktiivne kuulamine: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
Resümee puudub
 
* [[ukseavajad]]
* t[[Täpsustamine|äpsustaminetäpsustamine]] selguse suurendamiseks <ref>{{Raamatuviide|autor=McKay M., Davis, M., Fanning, P.|pealkiri=Suhtlemisoskused|aasta=2004|koht=|kirjastus=Väike Vanker|lehekülg=}}</ref> ja
* [[ümbersõnastamine]] (sõnadega peegeldamine).
 
Aktiivne kuulamine on eriti sobiv<ref name=":0" /><ref name=":1" />
 
* kui rääkija on rääkimisel tõrges, ei tea isegi, mida tahab vms.
* probleemide lahendamiseks, et saada infot[[info]]t rääkija soovidest, ideedest, vajadustest
* kui muud kuulamistehnikad ([[Vaikne kuulamine|vaikne]] ja [[toetav-julgustav kuulamine]]) ei anna tulemust, suhtlemispartner vaikib või ei püsi teemas
* kui rääkija on väga häbelik, julgustamist vajavvaja v
* [[kriis]]<nowiki/>is oleva inimesega, kui on oluline, et rääkija saaks sõnastada oma emotsioonid[[emotsioon]]id
* vestluse[[vestlus]]e kaudseks juhtimiseks
* varjatud info kättesaamiseks
* [[Meeskonnatöö|meeskonna]] liikmete vajaduste ja soovide välja selgitamiseksväljaselgitamiseks
 
Kuna aktiivse kuulamise tehnikate kasutamine ergutab rääkijat ennast avama, siis ei tohi seda kuritarvitada. Ebaeetiline on seda kasutada, kui rääkija on n-ö nõrgemas või sundpositsioonis.
 
Aktiivne kuulamine on [[Enesekehtestamine|kehtestava käitumise]] oluline komponent. Kehtestav käitumine koosnebki [[Selge eneseväljendus|selgest eneseväljendusest]] ja aktiivsest kuulamisest. Seda protsessi kirjeldab mh [[Käiguvahetus suhtlemisel|käiguvahetuse]] tehnika.
 
== Kasutatud viitedViited ==
{{Viited}}
 
[[Kategooria:Kommunikatsioon]]