Redaktsioon: 26. november 2018, kell 17:46 (redigeeri) Adeliine (arutelu \| kaastöö) P (HC: +Kategooria:Kommunikatsioon; +Kategooria:Psühholoogia) ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 5. detsember 2018, kell 14:34 (redigeeri) (eemalda) Annn (arutelu \| kaastöö) Resümee puudub Uuem muudatus →
* [[ukseavajad]] * t[[Täpsustamine\|~~äpsustamine~~täpsustamine]] selguse suurendamiseks <ref>{{Raamatuviide\|autor=McKay M., Davis, M., Fanning, P.\|pealkiri=Suhtlemisoskused\|aasta=2004\|koht=\|kirjastus=Väike Vanker\|lehekülg=}}</ref> ja * [[ümbersõnastamine]] (sõnadega peegeldamine). Aktiivne kuulamine on eriti sobiv<ref name=":0" /><ref name=":1" /> * kui rääkija on rääkimisel tõrges, ei tea isegi, mida tahab vms. * probleemide lahendamiseks, et saada ~~infot~~[[info]]t rääkija soovidest, ideedest, vajadustest * kui muud kuulamistehnikad ([[Vaikne kuulamine\|vaikne]] ja [[toetav-julgustav kuulamine]]) ei anna tulemust, suhtlemispartner vaikib või ei püsi teemas * kui rääkija on väga häbelik, julgustamist ~~vajav~~vaja v * [[kriis]]~~<nowiki/>~~is oleva inimesega, kui on oluline, et rääkija saaks sõnastada oma ~~emotsioonid~~[[emotsioon]]id * ~~vestluse~~[[vestlus]]e kaudseks juhtimiseks * varjatud info kättesaamiseks * [[Meeskonnatöö\|meeskonna]] liikmete vajaduste ja soovide ~~välja selgitamiseks~~väljaselgitamiseks Kuna aktiivse kuulamise tehnikate kasutamine ergutab rääkijat ennast avama, siis ei tohi seda kuritarvitada. Ebaeetiline on seda kasutada, kui rääkija on nön-ö nõrgemas või sundpositsioonis. Aktiivne kuulamine on [[Enesekehtestamine\|kehtestava käitumise]] oluline komponent. Kehtestav käitumine koosnebki [[Selge eneseväljendus\|selgest eneseväljendusest]] ja aktiivsest kuulamisest. Seda protsessi kirjeldab mh [[Käiguvahetus suhtlemisel\|käiguvahetuse]] tehnika. == ~~Kasutatud viited~~Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Kommunikatsioon]]

Aktiivne kuulamine: erinevus redaktsioonide vahel

Aktiivne kuulamine (muuda)

Redaktsioon: 5. detsember 2018, kell 14:34