Ava peamenüü

Muudatused

P
resümee puudub
 
=== Kliima ===
Luksemburgis on pehme mandriline [[parasvöötme kliima]] rohkete sademetega. Sademeid on eriti [[suvi|suve]] lõpus. Suvel on ööpäevane keskmine temperatuur +17 °C ja talvel 0 °C ümber. Riigi külmemad kuud on [[jaanuar]] ja [[veebruar]]. Riigis on mõõdetud -20–20,2 °C külma. Soojemad kuud on [[juuli]] ja [[august]]. Augustis on mõõdetud +37,9 °C sooja. <ref>[http://meteolux.lu/fr/climat/normales-et-extremes/ Ülevaade temperatuuridest. Luksemburgi meteoroloogiateenistus.]</ref>
 
== Riigikord ==
 
=== Vanuseline struktuur ===
Luksemburgi elanikkonna vanuseline struktuur 2011. aasta rahvaloenduse alusel:
 
{| class="wikitable"
|-
! Vanus (a) !! Arv
|-
| 0-40–4|| 2889428 894
|-
| 5-95–9|| 2882128 821
|-
| 10-1410–14|| 3092230 922
|-
| 15-1915–19|| 3053630 536
|-
| 20-2420–24|| 3121731 217
|-
| 25-2925–29|| 3529035 290
|-
| 30-3430–34|| 3823038 230
|-
| 35-3935–39|| 3960239 602
|-
| 40-4440–44|| 4249242 492
|-
| 45-4945–49|| 4171141 711
|-
| 50-5450–54|| 3641136 411
|-
| 55-5955–59|| 3052630 526
|-
| 60-6460–64|| 2595925 959
|-
| 65-6965–69|| 1983219 832
|-
| 70-7470–74|| 1761817 618
|-
| 75-7975–79|| 1456414 564
|-
| 80 ja vanemad|| 1972819 728
|}
 
Luksemburgi alasid on sarnaselt [[Poola]]ga jagatud ajaloos kolmel korral. Luksemburgi alasid jagasid ajavahemikul [[1659]]–[[1839]] [[Belgia]], [[Prantsusmaa]] ja [[Preisimaa]]. Enne 1659 hõlmas Luksemburg 10 700 km².
 
Luksemburg kaotas [[1813]] osa oma territooriumist Preisimaale. Pärast seda, kui Belgia saavutas [[1830]] [[Holland]]ist sõltumatuse, jaotati Luksemburg [[1839]], kus suurem läänepoolne osa suurhertsogkonnast läks Belgiale, nii et suurhertsogkond koosnes nüüd vaid väiksemast idapoolsest osast.
 
=== Kaasaegse riikluse kujunemine ===
Pärast kokkulepet [[1815]] [[Viini kongress]]il sai Luksemburgi hertsogkonnast suurhertsogkond Madalmaade [[Willem I]] võimu all, kuid see polnud mitte Madalmaade, vaid [[Saksa Liit|Saksa Liidu]] osa. Tekkinud [[personaalunioon]] Luksemburgi trooni ja Hollandi trooni vahel jätkus aastani [[1890]], kui Hollandi troon läks [[1783]] sõlmitud [[Nassau dünastia]] pakti alusel tema tütrele [[Wilhelmina]]le, samas Luksemburgi troon läks [[Adolphe (Luksemburgi suurhertsog)|Adolphe]]'ile.
 
[[Preisi-Austria sõda|Preisi-Austria sõjaga]] [[1866]] vabanes Luksemburg Saksa Liidu koosseisust. [[1867]] sõlmitud Londoni rahulepinguga kuulutati Luksemburg iseseisvaks riigiks Madalmaade ühendkuningriigiÜhendkuningriigi koosseisus.
 
=== 20. sajand ===
[[File:Adolfluxembourg1817-6.jpg|thumb|250 px| Suurhertsog [[Adolphe (Luksemburgi suurhertsog)|Adolphe]] (valitses [[1890]]–[[1905]]) oli esimene Luksemburgi ainuvalitseja.]]
[[1912]] sai Luksemburgi suurhertsoginnaks 17-aastane [[Marie-Adélaïde (Luksemburgi suurhertsoginna)|Marie-Adélaïde]]. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] puhkedes kuulutas valitsus välja neutraalsuse, kuid sellest hoolimata kasutasid Saksa väed [[1. august]]il [[1914]] Luksemburgi valitsuse loata Troisvierges'iTroisviergesi raudteejaama ja okupeerisid [[2. august]]il 1914 Luksemburgi. Suurhertsoginna Marie-Adélaïde käsul ei osutanud Luksemburgi armee Saksa armeele vastupanu. Ehkki suurhertsoginna väljendas esmakordsel kohtumisel Saksa kindraliga hukkamõistu riigi okupeerimise pärast, siis okupatsiooni ajal muutusid suurhertsoginna suhted okupatsioonivõimudega Luksemburgi elanikkonna arvates liiga südamlikuks. Saksamaa keisririigi kokkuvarisemisega üritasid kommunistid [[10. november|10. novembril]] [[1918]] kuulutada Luksemburgis välja vabariiki, kuid nad ei leidnud piisavalt toetust. Suurhertsoginna saksalembust tauninud sotsialistid üritasid uuesti vabariiki välja kuulutada [[jaanuar]]is [[1919]]. Peamiselt maailmasõja aegsest saksalembusest tingitud poliitilise surve tõttu otsustas suurhertsoginna Marie-Adélaïde [[14. jaanuar]]il 1919 troonist loobuda.
 
1919 sai suurhertsoginnaks Marie-Adélaïde õde [[Charlotte]]. Enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] sai majanduses traditsioonilise [[põllumajandus]]e asemel valitsevaks [[teenindussektor]]. 1930.-ndatel ilmnesid riigi tööstuspiirkondades [[kommunism]]i mõjud, samal ajal kui valitsus soosis natsionaalsotsialiste.
 
Teise maailmasõja puhkedes kuulutas Luksemburg end neutraalseks, kuid Saksamaa okupeeris riigi [[10. mai]]l [[1940]] ja liitis mõne aja pärast Saksamaa külge. Okupatsiooni ajal tapeti riigis elanud 3500 [[juudid|juuti]]. 1400 Luksemburgi perekonda asustati okupeeritud [[Ida-Euroopa]]sse. [[10. september|10. septembril]] [[1944]] vabastasid liitlasväed Luksemburgi.
Eesti ametnikke töötab Luksemburgis asuvates Euroopa Liidu institutsioonides, nagu [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]], Euroopa Kohtus, [[Euroopa Kontrollikoda|Euroopa Kontrollikojas]], jne.
 
1. jaanuaril 2017 elas Luksemburgis ametlikult 605 eestlast. <ref>[http://www.statistiques.public.lu/stat/TableViewer/tableViewHTML.aspx?ReportId=12859&IF_Language=eng&MainTheme=2&FldrName=1 Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.]</ref> Eestlaste hulk Luksemburgis on alates [[2011]] pidevalt kasvanud. 1990.-ndatel asusid Luksemburgi tööle välisfirmadesse suunatud eestlased. [[1997]] asutati [[Luksemburgi Eesti Selts]]. Riigis tegutseb Eesti kool, laste lauluringid, käsitööring Muhu pätid, ansambel Meloodilised Tordid ja naisrahvatantsurühm Laiali. <ref>[http://www.les.lu/index.php?id=10321 Luksemburgi Eesti Seltsi koduleht.]</ref> Luksemburgis elab kunstnik Tiina Laan-Dondelinger.
 
Luksemburgis varjus oma viimastel elunädalatel vapside liider [[Artur Sirk]], kes suri [[Echternach]]is.
 
== Haridus ==
Luksemburgi haridussüsteem on kolmetasandiline: [[põhiharidus]], [[keskharidus]] ja [[kõrgharidus]]. <ref>[http://www.luxembourg.public.lu/en/etudier/systeme-educatif-luxembourgeois/systeme-educatif-detail/index.html Ülevaade Luksemburgi haridussüsteemist.]</ref> Kooliharidus algab 4-. eluaastast. [[Põhikool]] kestab 8 aastat.
 
Keskharidus omandatakse 7 aasta jooksul keskkoolis või [[kutsekool]]is. [[2015]]/[[2016]]. õppeaastal tegutses riigis 37 avalikku [[lütseum]]i, 5 eralütseumi ja 5 muud keskharidust pakkuvatandvat asutust. <ref>[http://www.men.public.lu/fr/secondaire/offre-scolaire-organisation/offre-scolaire/index.html Ülevaade Luksemburgi keskkoolidest.]</ref>
 
Ainus riiklik ülikool on [[2003]] rajatud Luksemburgi ülikool. Lisaks tegutsevad riigis mitme välisülikooli filiaalid.
 
[[11. sajand]]il rajatud Viandeni kindlus on Luksemburgi imposantsem keskaegne ehitis. Kindluses asuv [[kabel]] on üks paremaid [[romaani stiil]]i näiteid Luksemburgis. Riigi teised tuntud kindlused on Bourscheidi ja Beauforti kindlused. [[1573]] rajatud Luxembourgi raekoda muudeti hiljem suurhertsogi paleeks.
[[File:Marc_Girardelli.JPG|thumb|250px| Mäesuusataja [[Marc Girardelli]] on Luksemburgile toonud ainsad medalid taliolümpiamängudelt.]]
Echternachi klooster on vanim säilinud [[anglosaksid|anglosaksi]] [[klooster]] mandriMandri-Euroopas. Riigi ühed vanemad kirikud on Diekirchi ja Holleri kirikud.
 
Riigis on mitu [[sild]]a. Arhitekt Paul Séjourné'i [[1902]] konstrueeritud Adolphe'i silla keskkaar oli oma aja suurim.
[[19. sajand]]i tuntuim kunstnik oli [[Jean-Baptiste Fresez]]. [[Ekspressionism|Ekspressionistidest]] pälvis tuntust [[Joseph Kutter]]. [[Skulptor]] [[Claus Cito]] loodud kuju on Esimeses maailmasõjas hukkunud Luksemburgi sõdurite mälestuseks püstitatud [[obelisk]]il.
 
Riigi suurimad kultuurikeskused on filharmoonia kontsertisaalkontserdisaal ja Luxembourgi Suur Teater. Luksemburgil on oma väike filmistööstusfilmitööstus. Riigis on filmitud [[Michael Radford]]i [[2004]] linastunud film "Veneetsia kaupmees."
 
Riigi tuntumad [[muuseum]]id on ajaloo ja kunstimuuseum, loodusajaloo muuseum, Luxembourgi ajaloo muuseum ja kaasaegse kunsti muuseum. Suurimad kunstigaleriid on Vaubani villa ja Casino Luxembourg.
[[1933]]–[[1992]] tegutses riigis Radio Luxembourg.
 
Riigi populaarseim spordiala on [[jalgpall]]. Oberkorni staadion mahutab kuni 10 000 pealtvaatajat ja Josy Bartheli staadion umbes 8000 pealtvaatajat.
 
Luksemburgi lipu all on riigi sportlased võistelnud alates [[1912. aasta suveolümpiamängud]]est [[Stockholm]]is. Riigi sportlased on suveolümpiamängudelt võitnud ühe kullakuld- ja ühe hõbedahõbemedali, [[1992. aasta taliolümpiamängud]]elt tõi [[Marc Girardelli]] [[mäesuusatamine|mäesuusatamises]] 2 hõbemedalit. Luksemburg taotles [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|Rahvusvaheliselt Olümpiakomiteelt]] ka [[1900. aasta suveolümpiamängud]]el [[maraton]]i võitnud [[Michel Théato]] medali ennistamist, kuid riigi nõudmist ei rahuldatud.
 
==Vaata ka==