Must pipar: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
P Tühistati kasutaja 213.219.83.155 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Dexbot.
Märgis: Tühistamine
1. rida:
{{See artikkel|räägib taimest; vürtsi kohta vaata artiklit [[Pipar]]}}
{{Taksonitabel
| nimi = Must pipar
23. rida:
'''Must pipar''' (''Piper nigrum'') on [[pipralised|pipraliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[pipar (perekond)|pipra]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[püsik|mitmeaastane]] [[liaan]].
 
Mustaks pipraks nimetatakse ka liaani poolküpsetest viljadest valmistatud [[vürts]]i. Kuid samadest taimedest valmistatakse ka rohelist ja valget pipart. Erinevus seisneb selles, et [[valge pipar]] on kuivatatud küpsed [[seeme|seemned]], [[roheline pipar]] on kuivatatud pooltoored seemned ning [[pipar|must pipar]] on keedetud ja küpsetatud pooltoored seemned.
Mustaks pipraks nimetatakse ka
 
Musta pipart kasvatatakse [[Lõuna-Aasia|Lõuna-]] ja [[Kagu-Aasia]]s, [[Kariibi meri|Kariibi mere]] saartel ning [[Lõuna-Ameerika]]s.
 
Pipart kasvatatakse parasniiskes [[pinnas]]es. Pinnas peab olema sõmer ja sisaldama palju [[orgaaniline aine|orgaanilist ainet]]. Pipar ei kasva hästi kõrgemal kui 1 km merepinnast. Taimi paljundatakse 40–50 cm pikkuste [[pistik]]utega. Mustal pipral on mitmeid [[kultivar]]e, mis on välja valitud [[saagikus]]e ja viljade kvaliteedi põhjal. Noored taimed seotakse puutüvede või ronimisvõre külge üksteisest umbes 2 m kaugusele. Eelistatud on kareda [[puukoor|koorega]] puud, mida mööda kasvab pipar kiiremini. Oluline on, et puud pakuksid piisavalt varju ning õhu juurdepääs oleks piisav. [[Juur]]ed kaetakse lehte[[multš]]i ja [[sõnnik]]uga. Kuivemates regioonides tuleb noori taimi kuival aastaajal esimese kolme aasta jooksul üle päeva kasta. [[Võrse]]id kärbitakse kaks korda aastas. Kärbitud võrsetippe kasutatakse omakorda uute pistikutena. Taimed hakkavad vilja kandma neljandast või viiendast aastast ning viljuvad reeglina 7 aastat.
 
Must pipar on [[ronitaim]]. Ta kasvab puu, posti või [[trellis]]e toel kuni 4 m kõrgeks. Liaanidele omaselt, juurdub ta kergesti kohas, kus ta [[vars]] maad puutub. Tal on [[vahelduv leheseis|vahelduvad]] [[südajas leht|südaja kujuga]] [[terve leheserv]]aga [[leht|lehed]], mis on 5–10 cm pikad ja 3–6 cm laiad. Pisikesed [[õis|õied]] asuvad hulgakesi koos pikal sabataolisel [[õisik]]ul. [[Tähk]] on rippuv ja algul 4–8 cm pikk, aga sedamööda, kuidas viljad küpsevad, kasvab see 7–15 cm pikkuseks.
 
Pipral on [[luuvili]], mille läbimõõt on umbes 5 mm. Küpselt on see tume[[punane]] ja nagu teisteski luuviljades, on selleski üksainus seeme. Õisikus on 20–30 vilja ja koristama hakatakse neid siis, kui täha alusel hakkavad esimesed viljad punaseks muutuma, aga enne seda, kui viljad on täielikult valminud. Kui viljadel lastakse valmida, kaotavad need kirbe maitse ja varisevad. Valminud pipraviljad säilivad halvasti.
 
Viljad kuivatatakse päikese käes. Pipraid saab kuivatada ka [[kuivati]]s. Need viljad, millest tahetakse saada musti piprateri, kupatatakse enne kuivatamist. Kupatamine puhastab viljad, purustab [[rakukest]]ad viljas ja kiirendab pruunistavate [[ensüüm]]ide tööd kuivatamise ajal. Kuivatamise käigus tõmbub vili seemne ümber kokku ja tumeneb õhukeseks kortsus [[must]]aks kihiks.
 
Musta pipraga maitsestatakse nii külmi kui ka sooje [[liha]]-, [[kala (toit)|kala]]-, köögivilja-, [[seen]]e- ja [[muna]]toite. Ta kuulub [[marinaad]]ide ja kuivade vürtsisegude koostisesse.
 
[[Kategooria:Vürtsid]]
[[Kategooria:Pipralised]]