Saksamaa: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
373. rida:
;Weimari Vabariik (1919–1933)
{{Vaata|Weimari vabariik}}
Pärast edukat [[Saksa Revolutsioon]]i 1918. aasta novembris kuulutati välja vabariik. Weimari Põhiseadus sai kehtivaks, kui president [[Friedrich Ebert]] selle [[11. august]]il 1919 allkirjastas. 1918. aastal asutati Saksamaa Kommunistlik Partei. Asutajateks olid [[Rosa Luxemburg]] ja [[Karl Liebknecht]]. 1919. aastal asutati [[Adolf Hitler|Adolf Hiter]]i juhtimisel [[Saksa Rahvussotsialistlik Töölispartei]].
Et kogu riik kannatas majanduslanguse all, mida põhjustasid Versailles' rahu rasked tingimused ja järjest mitu ebastabiilset valitsust, siis nõrgenes saksa poliitiliste üksuste, parlamendiliikmete, parteide tähtsaim tunnus: parlamentaarne demokraatia. Seda võimendas veelgi laialt levinud parempoolsete liikumine (monarhistid, rahvuslased ja natsionaalsotsialistid). Ekstreemsed poliitilised jõud kasutasid olukorda, kommunistid ja natsionalistid kõigutasid noort demokraatiat. ''Dolchstoßlegende'' on poliitiline müüt, mis väidab, et Saksamaa kaotas Esimese maailmasõja Saksa revolutsiooni, mitte sõjalise kaotuse tõttu. Teisest küljest, radikaalsed vasakpoolsed kommunistid, nagu näiteks [[Spartakusbund]], oli tahtnud tühistada seda, mis neile tundus "kapitalistliku valitsusena" ning asemele panna Räterepublik – nõukogude vabariik. Mitu parteid suutis lüüa parlamendi vägesid ja toimus tuhandeid poliitiliselt motiveeritud mõrvu. Tulemuseks olid parlamendi poolt hirmutatud valijad ning kõikjale külvatud vägivald ning viha rahva hulgas, kes kannatas töötuse ja vaesuse all. Pärast edutuid valitsuskabinette ei näinud president [[Paul von Hindenburg]] alternatiive ning oli parempoolsete nõuandjate poolt nurka surutud – ta nimetas [[30. jaanuar]]il [[1933]] riigikantsleri ametisse Adolf Hitleri.
| |||