Kufstein: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
CommonsDelinker (arutelu | kaastöö)
Kasutaja CommonsDelinker asendas pildi Coat_of_arms_Kufstein.svg pildiga AUT_Kufstein_COA.svg. Põhjus: File renamed: [[:c:COM:FR#FR4|Criterion
PResümee puudub
26. rida:
== Majandus ==
 
Kufsteinis asuvad klaasitootja [[Riedel Glas|Riedel]], relvatootja [[Voere]] ja tekstiilmattide tootja [[Kleen-Tex]] .
 
Kufsteinis asub ka [[Kufsteini rakenduskõrgkool]], mis pakub ettevõtlusharidust ja on rahvusvaheline vahetuskeskus.
32. rida:
== Transport ==
 
[[Pilt:Kufstein Almabtrieb 2005.jpg|thumb|right|Iga-aastane ''"[[Almabtrieb]]''" – lehmarongkäik Kufsteinis]]
 
Kufsteinis on 2 väljapääsu piki [[Inntal Autobahn|A12]] -[[kiirtee]]d ([[autobahn]]) [[Innsbruck]]ist [[Rosenheim]]i.
 
1876. aastal avatud [[Kufsteini raudteejaam]] moodustab osa [[Alam-Inntali raudtee]] lõigust Brenneri teljel [[München]]ist [[Verona]]sse.
51. rida:
[[Pilt:Herzog Erich der Ältere von Calenberg und Kaiser Maximilian vor der Veste Kufstein in Tirol by Johannes Christian Riepenhausen.jpg|thumb|left|Keiser Maximilian siseneb Kufsteini, 1836. aasta joonistus]]
 
Strateegiliselt olulise Kufsteini piirikindluse valdus jäi vaidlusaluseks. 1504. aastal kasutas [[Habsburgid|Habsburgist]] keiser [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] ära [[Landshuti pärilussõda]] Baieri Wittelsbachide dünastias: tema [[Austria ertshertsogkond|Austria]] väed piirasid linna ümber ning [[Riigipäev (Saksa-Rooma riik)|Riigipäeval]] [[Köln]]is järgmisel aastal otsustas keiser Kufsteini territooriumite loovutamise Habsburgide Tirooli maadele. Maximilian lasi kindlusele rajada silmapaistva ''KaiserturmKaiserturmi'' torni, mis valmis 1522. aastal.
 
[[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõja]] ajal piirasid Baieri väed kuurvürst [[Maximilian II Emanuel (Baieri)|Maximilian II Emanueli]] juhtimisel 1703. aastal taas kindlust, sellest hoolimata kinnitati Austria valdusi [[Ilbersheimi leping]]uga järgmisel aastal. Pärast [[Kolmanda koalitsiooni sõda]] kingiti Kufstein 1805. aastal [[Pressburgi rahu]]ga taas kord äsjaloodud [[Baieri kuningriik|Baieri kuningriigile]] ja 1809. aasta [[Tirooli mäss]] purustati [[Baieri armee]] poolt. 1813./14. aastal läks see lõplikult [[Austria keisririik|Austria keisririigile]].
57. rida:
19. sajandil muudeti Kufsteini kindlus kinnipidamiskohaks poliitilistele vangidele, nagu [[Ungari kuningriik (1526–1867)|Ungari]] lindprii [[Sándor Rózsa]], kes veetis siin mitu aastat enne lõplikku armuandmist 1868. aastal. Linna majanduslik areng paranes otsustavalt [[Alam-Inntali raudtee]]liini avamisega 1858. aastal.
 
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpupäevadel kannatassai ajalooline südalinn kannatada [[Strateegilised pommitamised Teise maailmasõja ajal|Liitlasteliitlaste pommirünnakutes]]. Pärast sõda [[Liitlasvägede okupeeritud Austria|okupeerisid]] Kufsteini Prantsuse ja Ameerika väed; see oli Prantsuse sektori [[ÜRO Abistamis- ja Taastamisadministratsioon]]i [[Ümberasustatud isikute laager|Ümberasustatudümberasustatud isikute laagri]] paik.
 
== Vaatamisväärsused ==
67. rida:
[[Pilt:Stadtpfarrkirche St. Vitus, Kufstein 2.JPG|thumb|right|Saint Vituse kirik.]]
 
OmaTänu pikapikale ajalooajaloole tõttu pakubon Kufsteini linnlinnas erinevaidrohkesti vaatamisväärsusi:
 
* Kindlus (''Festung'') on ehitatud kaljule kõrgusega 90 m. Mõnikord ekslikult ''Schloss Garoldseckiks'' nimetatud kindlust on esmakordselt 1205. aastal dokumendis mainitud kui ''Castrum Caofstein''. Seda laiendati mitu korda. Kõige tähtsam torn, ümar ja muljetavaldav ''Kaiserturm'' ehitati aastatel 1518-22. Kindlust kasutati ajaloos mitu korda vanglana. Täna on see kuulus oma suure oreli (''Heldenorgel'') poolest.
* Vanalinn (''Altstadt'') mitme maalilise tänavaga, millest kõige kuulsam on ''Römerhofgasse''.
* Vaatamisväärne raekoda (''Rathaus'') on väljakul nimega ''Stadtplatz''.
* Saint Vituse kirik on Kufsteini vanim kirik. Seda ehitati aastatel 1390-1420 tüüpilises [[gooti stiil]]is. Aastatel 1660-61 muudeti see [[barokk]] stiilis kirikuks.
* Osa keskaegsest linnamüürist on hästi säilinud ja tasub külastada. Vaatamisväärne ''Wasserbastei'' on vanalinna põhjaosas [[Inn]]i jõe ääres. Linnamüüri lõunaosas võib näha endist väravat nimega ''Auracher Löchl''.
 
== Rahvusvahelised suhted ==
82. rida:
* [[Langenlois]], [[Austria]]
 
== Tuntud inimesedinimesi ==
 
[[Pilt:Kazinczy.jpg|thumb|150px|Ferenc Kazinczy]]
91. rida:
* [[Max Reisch]] (1912–1985), orientalist ja kirjanik
* [[Claus Josef Riedel]] (1925–2004), ettevõtja ja klaasikunstnik
* [[Cornelius Rost]] (1919–1983), Wehrmachti ohvitser ja mall romaanile ''romaani "So weit die Füße tragen" tegelase ''prototüüp
* [[Christian Pravda]] (1927–1994), mäesuusataja
* [[Günter Pichler]] (sündinud aastal 1940), muusik ja professor
100. rida:
* [[Karl Wendlinger]] (sündinud aastal 1968), võidusõitja ja Vormel 1 juht
* [[Claus Dalpiaz]] (sündinud aastal 1971), jäähoki väravavaht
* [[Leslie H. Sabo Jr.]] (1948–1970), Ameerika sõdur, ''[[Medal of Honor]]''i saaja
 
== Meedia ja kunst ==
=== Film ja televisioon ===
 
Paiku Kufsteinis ja selle ümbruses on kasutatud mitmes filmis ja teleprogrammistelesaates: ''"[[Saatus (1942. aasta film)|Saatus]]''" (1942), ''"[[Mäekristall (1949. aasta film)|Mäekristall]]''" (1949), ''"[[Sinihabe (1951. aasta film)|Sinihabe]]''" (1951), ''"[[Valged varjud (1951. aasta film)|Valged varjud]]''" (1951), ''"Das letzte Aufgebot''" (1953), ''"[[Lendav klassiruum (1954. aasta film)|Lendav klassiruum]]''" (1954), ''"Graf Porno und die liebesdurstigen Töchter''" (1969), ''"[[Vanessa (1977. aasta film)|Vanessa]]''" (1977), ''"Sachrang''" (1978), TVtelevisiooni dokumentaalsari ''"Bilderbuch Deutschland''" (1996), ''"Da wo das Glück beginnt''" (2006), ''"Da wo es noch Treue gibt''" (2006) ja ''"Da wo die Freundschaft zahlt''" (2007).
 
=== Muusika ===
 
[[Heino]] laul ''"Das Kufsteinlied''" on Kufsteinist. Franzl Langi laul on ''"Kufstein-lied''".
 
== Välislingid ==
 
* [http://www.kufstein.at www.kufstein.at]
* [http://www.gpix.at/Gpix.at-Gigapixel_gpath,kufstein,pid,9112,type,gpix.html Kufsteini panoraam]