Vikipeedia

Müokardi infarkt: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
EnelinT (arutelu | kaastöö)
19 muudatust
Täiendasin südamelihase infarkti kohta kirjutatut, et sisu oleks paremini ning selgemalt mõistetav.
1. rida:
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=oktoober}}
'''Müokardiinfarkt''' ehk '''südamelihase infarkt''' (kõnekeeles lihtsalt infarkt) on seisund, mille korral [[südamelihas]]<nowiki/>e verevarustus väheneb või katkeb südame [[Veresoon|veresoonte]] sulguse või ahenemise tõttu. Selle tulemusena südamelihas kärbub ning normaalne südametegevus on häiritud.
 
Südamelihase [[Infarkt|infarkti]] kulg ja raskusastmed on erinevad ja individuaalsed. Sõltuvad õigeaegsest ja kiirest ravist. „Aeg on südamelihas“ – mida kiiremini reageerida, seda väiksem osa südamelihasest kärbub. Esimesed kaks tundi on kõige olulisemad.
 
Südame- ja veresoonkonnaVereringeelundite haigused on kõigepeamine sagedasemsuremise surmapõhjuspõhjus niikogu Eestismaailmas kuisealhulgas ka teistesEestis. arenenudEestis riikides.on Müokardiinfarktsüdame-veresoonkonnahaigustesse, põhjustabkuhu 21–58%kuulub kõigistka äkksurmasüdamelihaseinfarkt, juhtumitestEuroopa keskmisest kaks korda kõrgem. <ref name=":1">{{Netiviide|Autor=Tervise Arengu Instituut|URL=http://www.terviseinfoinfarkt.ee/etpildid/valdkonnadaruanded/sudametervisMIR_2016_aruanne.pdf|Pealkiri=Südametervis:Müokardiinfarktiregistri Südame-veresoonkonna(MIR) haigustearuanne ennetamine2016|Väljaanne=|Aeg=27. juuni 2018|Kasutatud=}}</ref>
 
== Põhjused ==
 
* Pärgarterite [[ateroskleroos]] ehk veresoonte lubjastumine
 
See on kõige sagedasem (90% juhtudest) südamelihase infarkti põhjus. AterosklerootiliseRasvataoline naastuaine rebenemineladestub arteriseina siseküljele. Selle tagajärjel tekkiv seinapaksend paisub ning sidekoestub, mille tagajärjel tekib lubiladestus. Seetõttu veresoone siseseinastelastsus põhjustabkaob ning tekib oht [[Tromb (meditsiin)|trombi]] tekke,tekkeks. misTrombi ummistabsuurenemisel pärgarterisarteris verevooluverevool katkeb. See protsess kestab aastakümneid.<ref>{{Netiviide|Autor=Margus Viigimaa|URL=https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/ateroskleroos/id-157|Pealkiri=Ateroskleroos|Väljaanne=Kliinik.ee|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 
* Veresoone spasm ehk järsk kokkutõmme
16. rida ⟶ 14. rida:
* Veresoone emboolia
 
VeresooneSüdamelihase infarkti puhul on toimud arteri topistumine sulgumineverega rasvarakude,edasikanduva õhumullideühe või gaasimitme tõttuemboli ehk topisega. Topistunud veresoone alal tekivad verevarustushäired. <ref name=":0">{{Netiviide|Autor=MargusJoel ViigimaaStarkopf|URL=https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/sudamelihase-infarktemboolia/id-1751309|Pealkiri=Südamelihase infarktEmboolia|Väljaanne=Kliinik.ee|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 
== Uuringud diagnoosi täpsustamiseks ==
26. rida ⟶ 24. rida:
* Koronarograafia
 
Südamelihast verega varustavatesse pärgarteritesse süstitakse kontrastainet, mis muudab veresooned röntgenile nähtavaks. Peale aine süstimist tehakse röntgen. Seeläbi selgitatakse välja kui suures ulatuses on veresooned kahjustatud ning valitakse välja sobiv ravimeetod. <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.regionaalhaigla.ee/sites/default/files/Sudame_pargarterite_kontrastuuring_ja_pargarterite_laiendamine_2015.pdf|Pealkiri=Südame pärgarterite kontrastuuring ehk selektiivne koronarograafia ja pärgarterite laiendamine ehk perkutaanne koronaarinterventsioon|Väljaanne=Regionaalhaigla|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
Veresoonte röntgen, kus soonte nähtavaks muutmiseks kasutatakse kontrastainet
 
* Vereanalüüsid<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.koronaar.ee/infarktiga-haiglas/diagnoosimiseks-tehtavad-uuringud/|Pealkiri=Infarktiga haiglas|Väljaanne=Koronaar.ee|Väljaandja=|Aeg=4. detsember /12/2016|Kasutatud=}}</ref>
 
== Riskitegurid ==
35. rida ⟶ 33. rida:
 
* Suitsetamine
 
Südamelihase infarkti haigestumise ohtu suurendab 25–35% tahtmatu suitsetamine. Passiivne suitsetamine on südame- ja veresoonkonnale peaaegu (80-90%) sama kahjulik kui aktiivne suitsetamine. <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/articles/smoke-free-workplaces-advice-for-employers-to-create-a-healthy-working-environment/view|Pealkiri=Suitsuvabad töökohad. Nõuandeid tööandjatele – tervisliku töökeskkonna loomine|Väljaanne=Euroopa Tööohutuse ja Tervishoiu Agentuur|Aeg=29/05/2012|Kasutatud=}}</ref>
 
* Suur [[Kolesterool|kolesterooli]] sisaldus veres
 
Veres on liiga palju kolesterooli, siis see ladestub veresoonte seintele ning soodustab südame-veresoonkonnahaiguste teket.<ref>{{Raamatuviide|autor=Antero Tenhunen, Elmar Hain, Juha Venäläinen, Marja Tihtarinen-Ulmanen, Mervi Holopainen, Parnu Sotkas, Päivi Happonen|pealkiri=Bioloogia Gümnaasiumile I|aasta=|koht=|kirjastus=Avita|lehekülg=39}}</ref>
 
*[[Hüpertensioon|Kõrge vererõhk]]
 
Kõrge vererõhk on südame- ja veresoonkonna haiguste suurimaks riskifaktoriks. See kahjustab veresooni, kiirendab veresoonte ateroskleroosi ehk lubjastumist ning koormab südant. <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.regionaalhaigla.ee/sites/default/files/documents/Vererohk_ja_korgvererohutobi_ehk_hupertoonia.pdf|Pealkiri=Vererõhk ja kõrgvererõhutõbi ehk hüpertoonia|Väljaanne=Regionaalhaigla|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 
* Kõrge [[veresuhkur|veresuhkru]] tase
 
Rohke ning kiire insuliini tootmine vähendab veresoonte võimet lõõgastuda, veri muutub paksemaks ning suureneb trombi tekkimise võimalus. Pidevalt kõrge veresuhkru tase kiirendab veresoonte ateroskleroosi ehk lupjumist.<ref>{{Netiviide|Autor=Margus Viigimaa|URL=http://www.terviseinfo.ee/et/blogi/4783-suhkur-ja-sudameveresoonkond|Pealkiri=Kuidas suhkur mõjutab südameveresoonkonda?|Väljaanne=Terviseinfo.ee|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 
* Ülekaalulisus
 
* Vähene füüsiline aktiivsus
 
Füüsiline aktiivsus aitab vältida trombide teket, aitab vähendada ülekaalu ning stressi, samuti langetab vererõhku.<ref name=":2" />
=== Inimesest sõltumatud ===▼
 
▲=== Inimesest sõltumatudsõltumatu ===
 
* Meessugu
 
2016. aastal oli 2/3 südamelihase infarkti haigestunutest mehed.<ref name=":1" />
 
* Vanus
 
Infarkti haigestumise risk suureneb vanusega, mida vanem on inimene, seda suurem on oht haigestuda. Risk haigestuda kasvab 45. eluaastast.
 
* Pärilikkus
*[[Mesopaus|Menopaus]]<ref name=":2">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.koronaar.ee/kuidas-ara-hoida-sudame-infarkti/|Pealkiri=Kuidas infarkti ära hoida?|Väljaanne=Koronaar.ee|Aeg=4. detsember /12/2016|Kasutatud=}}</ref>
 
== Tunnused ==
67. rida ⟶ 82. rida:
* Südame külgseina infarkt
* Südame vahesina infarkt
* Südame tipuseina infarkt<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Margus Viigimaa|URL=https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/sudamelihase-infarkt/id-1751|Pealkiri=Südamelihase infarkt|Väljaanne=Kliinik.ee|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
* Südame tipuseina infarkt<ref name=":0" />
 
== Esmaabi ==
91. rida ⟶ 106. rida:
* Optimaalne medikamentoosne ravi
 
HõlmabElustiili elustiilimuutus, milleks muutuston (tervislik toitumine, füüsiline aktiivsus ja suitsetamisest loobumine), riskitegurite (nagu suhkruhaigus, kõrge vererõhk, ülekaal jne) kontrollikontroll, ravimite kasutamistkasutamine ning negatiivsete juhtumite ennetamistennetamine.
 
* Perkutaanne koronaarne interventsioon ehk sondeerimine
 
Pärgarteri ahenenud piirkonda viiakse reie või käsivarre arteri kaudu spetsiaalne sond ehk kateeter, mille tipus asub balloon. Balloon täidetakse surve all, millening tänuleahenenud kohas pressitakse naastud ahenenud kohas vastu seinaveresooneseina. Seeläbi ei ole see enam takistuseks verevoolule. Laiendatud kohale pannakse võrk ehk stent, et takistada laiendatud kohtkoha taas eiuuesti aheneksahenemist. Tänapäeval kasutatavad stendid on kaetud spetsiaalsete ravimitega, mis pärsivadtakistavad veresoone sumbumist, kuid sellest hoolimata kipuvad stendid mingi aja jooksul sumbuma.
 
* Aortokoronaarne šunteerimine ehk südameoperatsioon
 
SeeSüdameoperatsioonil on südameoperatsioon, kusmoodustatakse umbunud või ahenenud pärgarteri osale moodustatakse kõrvaltee. Kõrvalteehaigelt moodustatakse haigeltendalt võetud arteritveeni või veeniarteriga. Kõige sagedamini kasutatakse jäsemeteltJäsemelt võetud veene, millestkasutatakse pooledkõige umbes 10 aasta jooksul sumbuvadsagedamini. KõigeRindekerelt paremaksvõetud šundi materjaliksarterit peetakse rindkeresisest arteritparemaks, sest see toimib kauem, kui jäsemateltjäsemelt võetud veenidveen, millest pooled sumbuvad 10 aasta jooksul. Sageli on šunteerimistvaja vajavaidmoodustada artereidmitmeid paljukõrvalteid ning tuleb kasutada ka veenistjäsemelt tehtudvõetud šunteveene. PärastPeale operatsiooni veedab patsient 1–3paar päeva intensiivravipalatis ning enamastinädala nädalmöödudes pärastlastakse operatsioonipatisent lastakse patsientreeglina koju. Kolme kuu möödudes on inimene tavaliselt operatsioonist täielikult taastunud.<ref>{{Raamatuviide|autor=Toomas Sulling|pealkiri=Südamega südamest|aasta=2017|koht=|kirjastus=Pilgrim raamat|lehekülg=31-34}}</ref>
 
== Tagajärjed ==
 
* Taastusravi
* Ravimite tarvitamine, mille arst on välja kirjutanud
* Elustiili muutus
* Regulaarsed arstivisiidid
* Halvimal juhul surm<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.koronaar.ee/elu-peale-sudamelihase-infarkti/|Pealkiri=Elu pärast infarkti|Väljaanne=Koronaar.ee|Aeg=4/12/2016|Kasutatud=}}</ref>
* Halvimal juhul surm
 
== Viited ==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Müokardi_infarkt"