Erinevus lehekülje "Pinge (mehaanika)" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P (näpukas)
{{viita}}
{{See artikkel| räägib mehaanika mõistest; sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Pinge]]}}
[[Fail:Axial stress noavg.svg|pisi|274x274px|Normaalpinge]]
'''Pinge''' ehk '''mehaanilise pinge''' all mõistetakse [[tugevusõpetus]]es (ka [[Mehaanika|mehaanikas]] üldisemalt) [[sisejõud|sisejõu]] intensiivsust keha sisesel mõttelisel pinnal. ehk seePinge iseloomustab [[keha]] sees mõjuva surve-, tõmbe- või nihkejõu suurust kehakehasisese mõttelise pinna pindalaühiku kohta. Pinge jõud tekib väljastpoolt kehale mõjuvat jõudu tasakaalustava sisemise[[elastsusjõud|elastsusjõu]] toimimise kaudu.
 
Normaalpinge valemina:
Valemina:
:<math>\rho=\frac{F}{S},</math>
kus ''F'' on [[jõud]] ja ''S'' [[pindala]].
 
:<math>\rhosigma=\frac{F}{SA},</math>
Pinge [[dimensioon]]iks on jõu ja [[pinnaühik]]u jagatis; [[mõõtühik]]una kasutatakse <math>\frac{N}{m^2}</math> (Pa) või <math>\frac{N}{mm^2}</math> (MPa). Pinge on kõige üldisem ja tähtsam [[sisejõud]]u kirjeldav suurus, mille kasutuselevõtmine tekitas murrangu tugevusõpetuse arengus.
 
kus ''F'' on [[jõud]] ja ''SA'' [[pindala]].
 
Kuna pinge on defineeritud, kui jõu ja pinnaühiku jagatis on tal sama [[Rõhk|rõhuga]] sama ühik ehk pinge [[mõõtühik]] on [[paskal]] <math>\mathrm{Pa} \overset{def}{=}\frac{\mathrm{N}}{\mathrm{m}^2}</math>. Tugevusõpetuses huvipakkuvad pinged on enamasti oluliselt suuremad ja seega kasutatakse [[Mega-|megapaskaleid]] <math>\mathrm{MPa}</math>. Pinge on kõige üldisem ja ka kõige tähtsam sisejõudu kirjeldav ja pinge mõiste kasutuselevõtmine tekitas murrangu tugevusõpetuse arengus.
 
Pingevektor annab keha vaadeldavas punktis seda punkti läbivate erinevatele lõiketasanditele ka erinevad projektsioonid. Järelikult on pinge alati seotud nii keha punkti kui ka seda punkti läbiva pinnaelemendi orientatsiooniga. Niisiis, igal läbi mingi punkti asetatud lõikepinnal tekivad nii suuruselt kui ka suunalt erinevad pinged. Et selliseid pindu võime läbi ühe punkti panna lõpmatu hulga, siis ei saa rääkida üksnes pingest keha mingis punktis, vaid mõjuvate pingete hulgast (pingeseisundist) ehk [[pingus]]est selles punktis.