Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
 
== Erakonna ajalugu ==
===Eesti Maarahva Erakond (1994–1999)===
==Eelkäijad==
Rahvaliidu eelkäija, [[Eesti Maarahva Erakond]] (EME), kasvas välja [[Eestimaa Maarahva Kongress|Eestimaa Maarahva Kongressist]]<ref name="Kalmre">[[Vahur Kalmre]]. [Postimehe valimisteatmik 1995.] [[Postimehe kirjastus]] 1995, lk 35</ref> ja asutati 29.septembril 1994. aastal. Partei esimeheks valiti [[Arnold Rüütel]]. [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995. aasta Riigikogu valimistel]] sai [[valimisliit]], mille koosseisus EME kandideeris – [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]] –, 32,2% häältest ja 41 kohta [[Riigikogu|parlamendis]].<ref name=info>[http://www.erakonnad.info/erakond/reg/erl.html Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE)]. Erakonnad.info</ref> Ajavahemikus 1995 kuni 1999 oldi osalised [[Eesti valitsus|valitsuskoalitsioonides]] ([[Tiit Vähi teine valitsus]], [[Tiit Vähi kolmas valitsus]], [[Mart Siimanni valitsus]]).<ref name=Petsenis6>[[Vassilis Petsinis]]. Identity politics and right-wing populism in Estonia: The case of EKRE. 2018. Lk 6</ref> [[1996. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimised|1996. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel]] osales EME 9 omavalitsuses oma nimekirjaga ja 18 omavalitsuses valimisliidus.<ref>Koostajad: [[Alo Heinsalu]], [[Arne Koitmäe]], [[Leino Mandre]], [[Mihkel Pilving]], [[Priit Vinkel]]; toimetaja: [[Gerli Eero]]. [https://www.valimised.ee/sites/default/files/uploads/misc/Valimised_Eestis_1992-2015.pdf Valimised Eestis 1992-2015 : statistikat ja selgitusi]. [[Vabariigi Valimiskomisjon]], 2015. Lk 101</ref> Samal aastal peeti liitumisläbirääkimisi [[Eesti Maaliit|Eesti Maaliiduga]] (EML) ja uue erakonna nimeks pidi saama Eesti Maarahva Liit, kuid ühinemisest ei saanud asja.<ref name=info />
Rahvaliidu eelkäijad [[Eesti Maarahva Erakond]] (EME, asutatud 29.09.1994; aastal 1999 muutis nime Eestimaa Rahvaliiduks<ref name="Rahvaliit" />; välja kasvas [[Eestimaa Maarahva Kongress|Eestimaa Maarahva Kongressist]]<ref name="Kalmre">[[Vahur Kalmre]]. [Postimehe valimisteatmik 1995.] [[Postimehe kirjastus]] 1995, lk 35</ref>), [[Eesti Maaliit]] (EML; asutatud 1917, taasasutatud 1991), [[Eesti Pensionäride ja Perede Erakond]] (EPPE; asutatud 1991) ja [[Põllumeeste Kogu]] kandideerisid [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995. aasta valimistel]] koos [[Koonderakond|Koonderakonnaga]] [[Koonderakonna ja Maarahva Ühendus]]e (KMÜ) nime all ja võitsid valimised, kogudes 32,23% häältest ja 41 kohta riigikogus. Nad moodustasid neli järgmist valitsust (kolm [[Tiit Vähi]] valitsust ja [[Mart Siimann]]i valitsus), milles kõigis osalesid Rahvaliidu eelkäijad.{{lisa viide}}
 
[[1999. aasta Riigikogu valimised|1999. aasta Riigikogu valimistel]] said ühises{{lisa viide}} nimekirjas kandideerinud EME ja EML 7,3% häältest ja 7 kohta. Nimekirjas osalema oli kutsutud ka [[Arengupartei]]d ja [[Eesti Sinine Erakond|Eesti Sinist Erakonda]], aga need ei võtnud pakkumist vastu.<ref name=info /> [[1999. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimised|Sama aasta kohalikel valimistel]] osales EME 8 omavalitsuses oma nimekirjaga ja 1 omavalitsuses valimisliidus.<ref>Heinsalu jt 2015, lk 103</ref>
[[1999. aasta Riigikogu valimised|1999. aastal Riigikogu valimistel]] kandideeris EPPE koos Koonderakonnaga viimase nime all ja koos saadi 7 kohta, millest 4 kuulus EPPE-le. EML ja EME kandideerisid koos EME nime all ja saavutasid 7 kohta. Jäädi [[opositsioon]]i.{{lisa viide}}
 
===Rahvaliidu eduperiood (1999–2005)===
[[Arnold Rüütel]] juhtis alates aastast 1994 Eesti Maarahva Erakonda ning oli erakonna ümbernimetamise järel (1999) kuni ühinemisteni Rahvaliidu juht.<ref name="Rahvaliit">[http://www.rahvaliit.ee/erakonnast Eestimaa Rahvaliit: Eestimaa Rahvaliidu ajalugu]</ref>
1999. aastal muudeti erakonna nimi Eestimaa Rahvaliiduks (ERL). 2000. aastal ühinesid Rahvaliiduga Eesti Maaliit ning [[Eesti Pensionäride ja Perede Erakond]] ja uueks esimeheks sai [[Villu Reiljan]].<ref name=info /> 2001. aastal [[2001. aasta Eesti presidendivalimised|valiti]] endine Rahvaliidu esimees Arnold Rüütel [[Eesti president|Eesti Vabariigi presidendiks]].<ref name="Rahvaliit">[http://www.rahvaliit.ee/erakonnast Eestimaa Rahvaliit: Eestimaa Rahvaliidu ajalugu]</ref> [[2002. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimised|2002. aasta kohalikel valimistel]] osales Rahvaliit oma nimekirjaga 159 omavalitsuses.<ref>Heinsalu jt 2015, lk 106</ref> 2003. aastal ühines Rahvaliiduga [[Erakond Uus Eesti]].<ref name=info />
 
[[2003. aasta Riigikogu valimised|2003. aasta Riigikogu valimistel]] kogus partei 13,0% häältest, mis andis 13 kohta Riigikogus.<ref name=info /> Ajavahemikus 2003–2007 osaleti valitsuskoalitsioonides ([[Juhan Partsi valitsus]], [[Andrus Ansipi esimene valitsus]]).<ref name=Saarts214>[[Tõnis Saarts]]. Persistence and decline of political parties: the case of Estonia. ''[[East European Politics]]'', 2015, Vol. 31, No. 2. Lk 214</ref> [[2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] anti Rahvaliidule 8% häältest, millest saadikukoha saamiseks ei piisanud.<ref>Heinsalu jt 2015, lk 120</ref>
==Rahvaliit==
[[2000]]. aasta juunis toimus kolme erakonna – Eesti Maaliidu, Eesti Pensionäride ja Perede Erakonna ja Eesti Maarahva Erakonna – liitumine, kus Eesti Maarahva Erakond ehk toona juba Rahvaliit oli ühendav ühing ning ülejäänud ühendatavad, mispeale loeti viimased lõppenuks ning kustutati registrist.<ref name="Äriregister">[https://ariregister.rik.ee/erakonnad?lang=est Äriregistri teabesüsteem: Erakonnad]</ref>
 
Rahvaliiduga ühinesid [[2005]]. aastal endised keskerakondlased [[Toomas Alatalu]], [[Robert Lepikson]] ja [[Jaanus Marrandi]].<ref>Merilin Kruuse. [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/keskerakonnast-on-aastate-jooksul-lahkunud-omajagu-tuntud-poliitikuid?id=78805912 Keskerakonnast on aastate jooksul lahkunud omajagu tuntud poliitikuid], [[Delfi (portaal)|Delfi]], 07.07.2017</ref> [[2005. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimised|2005. aasta kohalikel valimistel]] seati oma nimekiri üles 174 omavalitsuses, valla- ja linnavolikogudesse valiti kokku 755 rahvaliitlast,<ref>Heinsalu jt 2015, lk 109</ref> olles esindatud 154 omavalitsuses. Rahvaliitu kuulus 80 [[Kohaliku omavalitsuse volikogu|volikogu]] esimeest ja 60 [[vallavanem]]at.<ref>[http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/rahvaliit-usaldas-tuuri-noore-mehe-katte-mis-edasi?id=23961749 Rahvaliit usaldas tüüri noore mehe kätte. Mis edasi?]. [[Maaleht]], 06.11.2008</ref> Samuti oli Rahvaliit esindatud suuremates linnades: Tallinna volikogus 3, Tartu volikogus 3 ja linnavalitsuses 1 abilinnapea koht, Narva volikogus 3, Pärnu volikogus 2 esindajat.{{lisa viide}}
2000. aastal valiti erakonna esimeheks Villu Reiljan ning auesimeheks [[Arnold Rüütel]]. 2001. aastal valiti [[Arnold Rüütel]] selle koha pealt Eesti Vabariigi presidendiks.<ref name="Rahvaliit" /> 2002. aastal ühines Rahvaliiduga erakond [[Erakond Uus Eesti]].{{lisa viide}}
 
===Langus (2006–2011)===
[[2003. aasta Riigikogu valimised|2003. aasta Riigikogu valimistel]] kogus partei 64 463 häält ehk 13,0% häältest, mis oli 4. tulemus ja andis 13 kohta riigikogus. Pärast valimisi oldi võimul [[2005]]. aastani koos [[Ühendus Vabariigi Eest - Res Publica|Res Publica]] ja [[Eesti Reformierakond|Reformierakonnaga]], pärast valitsusevahetust koos [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] ja Reformierakonnaga. Rahvaliiduga ühinesid [[2005]]. aastal veel endised keskerakondlased [[Toomas Alatalu]], [[Robert Lepikson]] ja [[Jaanus Marrandi]].{{lisa viide}}
2006. aasta sügisel sattus erakonna liider Villu Reiljan koos mitme teise Rahvaliidu ministriga nn [[maadevahetuse skandaal]]i ja nende vastu esitati [[korruptsioon]]isüüdistus. Järgnes erakonna populaarsuse langus.<ref name=Petsenis6 /><ref name=Saarts214 /> [[Politoloog]] [[Tõnis Saarts]]i hinnangul kaotati toetust ka seetõttu, et parteil oli kuvand kui ebavõrdses seisundis olevate maainimeste esindaja, aga pärast Eesti astumist [[Euroopa Liit]]u, selle [[Euroopa Liidu struktuurifondid|Struktuurifondide]] raha jõudmist maapiirkondadesse ja üldist elatustaseme kasvu ei tundunud erakonna sõnum enam nii usutav ja oluline.<ref>Saarts 2015, lk 217</ref> [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aasta Riigikogu valimistel]] loosungi "Võrdsete võimaluste Eesti" all kandideerinud Rahvaliit<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/rahvaliit-vordsete-voimaluste-eest.d?id=14408111 "Rahvaliit: võrdsete võimaluste eest"] Rahvaliidu valimisplatvorm 2007. aasta valimistel. Delfi, 24. november 2006</ref><ref>[[Helmen Kütt]] [http://wwx.sakala.ajaleht.ee/291106/esileht/arvamus/5023778.php "Tore oleks võrdsete võimaluste Eesti"]. [[Sakala (ajaleht)|Sakala]], 29. november 2006</ref> kogus 7,1% valijate hääled. Partei esindatus kahanes Riigikogus 16 kohalt 6 kohale.<ref name=info />
 
Ebaõnnestunud valimiste järel astus Reiljan tagasi ja tema kohusetäitjaks sai [[Ester Tuiksoo]], kes oli ametis, kuni Jaanus Marrandi aprillis erakonna esimeheks valiti.<ref name=info /> 1. detsembril 2007 toimunud erakonna kongressil võeti vastu uus programm ("Hooliv Eesti"), mis määras partei uued eesmärgid aastani 2030.<ref>[https://www.ents.ee/ents.php?artikkel=EestimaaRahvaliit&art=ENC-21901 Eestimaa Rahvaliit]. TEA e-entsüklopeedia</ref> 2008. aasta novembris valiti Rahvaliidu esimeheks senine aseesimees ja erakonna noorteühenduse asutaja [[Karel Rüütli]].<ref name=info />
2005. aasta kohalike valimiste järel oli Rahvaliidul valla- ja linnavolikogudes 755 liiget, olles esindatud 154 omavalitsuses. Rahvaliitu kuulus 80 volikogu esimeest ja 60 vallavanemat. Samuti on Rahvaliit esindatud suuremates linnades: Tallinna volikogus 3, Tartu volikogus 3 ja linnavalitsuses 1 abilinnapea koht, Narva volikogus 3, Pärnu volikogus 2 esindajat.{{lisa viide}}
 
2009. aasta Europarlamendi valimistel sai Rahvaliidu nimekiri (esinumber [[Anto Liivat]])<ref>[[Martti Kass]]. [https://www.postimees.ee/97179/rahvaliit-kinnitas-euroopa-parlamendi-valimiste-nimekirja Rahvaliit kinnitas Euroopa Parlamendi valimiste nimekirja]. [[Postimees]], 21. märts 2009</ref> 2,2% häältest ja saadikukohti ei võitnud.<ref>Heinsalu jt 2015, lk 124</ref> [[2005. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimised|Sama aasta kohalikel valimistel]] pandi oma nimekiri välja vaid 30 omavalitsuses ja üleriigiliselt saadi 2% häältest, kuid tänu valimisliitudes osalemisele osutus valituks 135 rahvaliitlast.<ref>Heinsalu jt 2015, lk 111</ref><ref>Saarts 2015, lk 218</ref> Oktoobris tegi [[Eesti Keskerakond]] Rahvaliidule ühinemisettepaneku, kuid partei volikogu otsustas piirkonnaorganisatsioonide soovil üksi jätkata.<ref name=info />
2005. aastal peeti kõnelusi Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga uue rahvusliku vasaktsentristliku erakonna loomise üle, ent 2006. aastal toimunud presidenti valimiste tõttu jõid läbirääkimised katki.{{lisa viide}}
 
Maadevahetuse kohtuasi ja Reiljani esimeses kohtuastmes süüdimõistmine, viletsad valimistulemused ja 2007. aastal valitsusest välja jäämine, mis tähendas, et ministrikohtade kaudu ei saanud enam jagada hüvesid, täita oma regionaalse n-ö klientuuri nõudmisi ega värvata uusi prominentseid liikmeid, tekitas sisekonflikte ja viis 2010. aasta kevadel partei lõhenemiseni.<ref>Saarts 2015, lk 214, 218–219</ref> Politoloog [[Anu Toots]] prognoosis 2010. aasta aprillis, et Rahvaliitu ootab ees hääbumine ja selle tipud lähevad teistesse erakondadesse.<ref>[https://www.err.ee/402827/politoloog-rahvaliit-haabub-ja-tipud-vahetavad-erakonda Politoloog: Rahvaliit hääbub ja tipud vahetavad erakonda]. [[ERR]], 11. aprill 2010</ref>
[[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aasta Riigikogu valimistel]] oli erakonna valimisloosungiks "Võrdsete võimaluste Eesti". Valimistel koguti 39 202 häält ehk 7,1 protsendi valijate toetus. Partei esindatus kahanes Riigikogus 16 kohalt 6 kohale. Uuest valitsuskoalitsioonist jäi Rahvaliit välja.{{lisa viide}}
 
Aprillis alustas Rahvaliidu juhtkond ühinemiskõnelusi [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga]].<ref>[https://www.err.ee/402849/rahvaliit-alustab-konelusi-sotsidega-uhinemiseks Rahvaliit alustab kõnelusi sotsidega ühinemiseks]. [[ERR]], 12. aprill 2010</ref> See teravdas erakonnasiseste leeride vastuolusid<ref>[https://www.err.ee/402915/uhinemisplaan-tekitab-rahvaliidus-sisekonflikte Ühinemisplaan tekitab Rahvaliidus sisekonflikte]. [[ERR]], 13.04.2010</ref> ja esimees Karel Rüütli tunnistas, et parteid koos hoida on keeruline.<ref>[https://www.err.ee/402905/ruutli-erakonda-koos-hoida-on-keeruline Rüütli: erakonda koos hoida on keeruline]. [[ERR]], 13.04.2010</ref> Uuringufirma [[Faktum & Ariko]] poolt Eesti elanike seas läbiviidud küsitluse kohaselt arvas enamik vastanutest, erakondade liitumine toob nii parema valimistulemuse kui võimaluse oma maailmavaadet teostada.<ref>Merike Tamm. [https://www.postimees.ee/259895/uuring-inimesed-usuvad-uue-uhendpartei-voimalustesse Uuring: inimesed usuvad uue ühendpartei võimalustesse]. [[Postimees]], 7. mai 2010</ref> Mõlema partei juhatused ja volikogud kiitsid ühinemise heaks,<ref>Sandra Maasalu. [https://www.postimees.ee/266455/rahvaliidu-kongress-otsustab-tana-uhinemise-ule-sotsidega Rahvaliidu kongress otsustab täna ühinemise üle sotsidega]. [[Postimees]], 23. mai 2010</ref> kuid 23. mai Rahvaliidu kongressil hääletati see maha (42% poolt, 58% vastu).<ref>[[Tuuli Koch]]. [https://www.postimees.ee/266648/roosi-ja-rukkilille-poimumine-luhtus-sonasojas Roosi ja rukkilille põimumine luhtus sõnasõjas]. [[Postimees]], 24. mai 2010</ref><ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/266583/rahvaliit-jatkab-iseseisva-erakonnana?_ga=2.149107062.155156801.1543229852-838971519.1542136980 Rahvaliit jätkab iseseisva erakonnana]. [[Virumaa Teataja]], 23. mai 2010</ref>
Rahvaliidu poliitilise tegevuse aluseks sai [[1. detsember|1. detsembril]] 2007 toimunud erakonna kongressil kinnitatud programm Hooliv Eesti, millega seati eesmärgid aastani [[2030]].{{lisa viide}}
 
Järgnes hulga väljapaistvate rahvaliitlaste (nende hulgas [[Ene Tomberg]], [[Kajar Lember]], Anto Liivat, [[Lauri Läänemets]], [[Jaak Allik]], [[Tiit Tammsaar]] ja mitmed vallavanemad) erakonnast välja astumine ja ühinemine sotsiaaldemokraatidega.<ref name=Saarts214 /><ref>[https://www.postimees.ee/272167/sde-juhatus-votab-vastu-sadakond-rahvaliidu-taustaga-liiget SDE juhatus võtab vastu sadakond Rahvaliidu taustaga liiget]. [[Postimees]], 4. juuni 2010</ref> Lahkuti ka teistesse erakondadesse.<ref>Veiko Pesur. [https://www.postimees.ee/266979/kolm-raplamaa-rahvaliitlast-astus-reformierakonda Kolm Raplamaa rahvaliitlast astus Reformierakonda]. [[Postimees]], 24. mai 2010</ref><ref>[[Raul Sulbi]]. [https://tartu.postimees.ee/359261/reformierakonnast-rahvaliitu-lainud-vallajuht-maandus-keskerakonnas?_ga=2.229918046.39612287.1543568975-838971519.1542136980 Reformierakonnast Rahvaliitu läinud vallajuht maandus Keskerakonnas]. [[Tartu Postimees]], 17. detsember 2010</ref><ref>[[Raul Sulbi]]. [https://tartu.postimees.ee/359311/rahvaliitlasest-noo-vallavanem-astus-irli?_ga=2.229918046.39612287.1543568975-838971519.1542136980 Rahvaliitlasest Nõo vallavanem astus IRLi]. [[Tartu Postimees]], 17. detsember 2010</ref> Riigikogu liikmetest lahkusid Jaanus Marrandi, [[Jaan Õunapuu]] ja erakonna esimehe kohast loobunud Karel Rüütli Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda,<ref>Veiko Pesur. [https://www.postimees.ee/284395/ruutli-marrandi-ja-ounapuu-saavad-sotsideks-erakonna-suvepaevadel Rüütli, Marrandi ja Õunapuu saavad sotsideks erakonna suvepäevadel]. [[Postimees]], 6. juuli 2010</ref> Ester Tuiksoo Keskerakonda<ref name=Tuiksoo>Kadri Ratt. [https://www.postimees.ee/340960/ester-tuiksoo-astus-keskerakonda Ester Tuiksoo astus Keskerakonda]. [[Postimees]], 12. november 2010</ref> ja juba märtsis oli [[Tarmo Mänd]] astunud [[Reformierakond]]a.<ref>Veiko Pesur. [https://www.postimees.ee/236138/tarmo-mand-rahvaliidu-tulevik-soltub-erakonna-juhtide-otsustest Tarmo Mänd: Rahvaliidu tulevik sõltub erakonna juhtide otsustest]. [[Postimees]], 12. märts 2010</ref> Riigikogulastest jäi parteisse vaid [[Mai Treial]] ja Rahvaliidu [[parlamendifraktsioon]] lõpetas tegevuse.<ref name=Tuiksoo /><ref>Merike Tamm. [https://www.postimees.ee/284944/riigikogust-kaob-rahvaliidu-fraktsioon Riigikogust kaob Rahvaliidu fraktsioon]. [[Postimees]], 7. juuli 2010</ref> Erakonnast astus välja ka enamik noorteorganisatsiooni juhatuse liikmetest.<ref>Veiko Pesur. [https://www.postimees.ee/279490/suur-osa-rahvaliidu-noorte-juhtidest-lahkus-erakonnast Suur osa Rahvaliidu Noorte juhtidest lahkus erakonnast]. [[Postimees]], 22. juuni 2010</ref>
2008. aasta sügisest võeti erakonnas suund uuenemisele, mille esimeste sammudena valiti 1. novembril 2008 Rahvaliidu uueks esimeheks senine aseesimees ja erakonna noorteühenduse asutaja [[Karel Rüütli]]. Võetud suuna jätkamiseks mindi Euroopa Parlamendi valimistele kõigist erakondadest noorima nimekirjaga, mida juhtis juhtimisõppejõud ja endine kodanikuaktivist [[Anto Liivat]].{{lisa viide}}
 
Juulis valiti uueks erakonna esimeheks [[Juhan Aare]].<ref>[https://reporter.postimees.ee/3505983/rahvaliit-sai-uue-pealiku?_ga=2.129794638.39612287.1543568975-838971519.1542136980 Rahvaliit sai uue pealiku]. Reporter.ee, 3. juuli 2010</ref> Partei teatas, et selle tegelikud vaated on parem[[konservatism|konservatiivsed]] ja vasakpoolse maailmavaatega inimeste äraminek puhastaski Rahvaliitu.<ref>[[Alo Raun]]. [https://www.postimees.ee/306407/rahvaliit-sotsidesse-lahkunuid-taga-ei-nuta Rahvaliit sotsidesse lahkunuid taga ei nuta]. [[Postimees]], 31. august 2010</ref> Erakonna sees kaaluti nimemuutmist, "Rahvaliidu" ette "konservatiivne" lisamist või kuju "Eestimaa Konservatiivne Rahvaerakond".<ref>Kadri Ratt. [https://www.postimees.ee/319654/vitsut-rahvaliidu-nime-muutmine-ei-tahenda-erakonna-loppu Vitsut: Rahvaliidu nime muutmine ei tähenda erakonna lõppu]. [[Postimees]], 29. september 2010</ref><ref>Kadri Ratt. [https://www.postimees.ee/319660/aare-rahvaliidu-nime-muutmiseks-pole-veenvaid-argumente Aare: Rahvaliidu nime muutmiseks pole veenvaid argumente]. [[Postimees]], 29. september 2010</ref> Politoloog [[Rein Toomla]] avaldas arvamust, et Rahvaliidu olukord on nii raskeks muutunud, et partei päästmiseks ongi teretulnud kõik abinõud – nii nimemuutus, uued liidrid kui ka erakonna poliitika liigutamine paremale või vasakule.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/err-toomla-rahvaliidu-paastmiseks-sobib-iga-abinou?id=33515679 ERR: Toomla: Rahvaliidu päästmiseks sobib iga abinõu]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 30.09.2010</ref>
2009. aastal toetas Rahvaliidu juhatus ja volikogu erakonna ühinemist [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga]], et moodustada üheskoos ühine sotsiaalse ja regionaalse tasakaalu eest seisev jõud vastukaaluks parempoolsele valitsusele. Seoses sisetülidega ühinemist siiski lõpule ei viidud. [[Villu Reiljan|Villu Reiljani]] ja [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütli]] toetajad otsustasid jätkata iseseisva erakonnana. Ühinemist pooldanud liidrid ja aktiivsemad liikmed ühinesid sotsiaaldemokraatidega. Erakond jätkas iseseisvalt uute juhtidega, saades 2011. aasta [[Riigikogu]] valimistel hävitava tulemuse ja jäi parlamendist välja.{{lisa viide}}
 
Novembris valis Rahvaliidu kongress uue esimehe, [[Andrus Blok]]i.<ref>[https://www.postimees.ee/344920/rahvaliidu-uueks-esimeheks-valiti-andrus-blok Rahvaliidu uueks esimeheks valiti Andrus Blok]. [[Postimees]], 20. november 2010</ref> [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] sai Rahvaliidu nimekiri, kus kandideerisid ka [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] liikmed,<ref>[[Alo Raun]]. [https://www.postimees.ee/369491/kommunistid-kandideerivad-riigikokku-rahvaliidu-nimekirjas Kommunistid kandideerivad riigikokku Rahvaliidu nimekirjas]. [[Postimees]], 10. jaanuar 2011</ref> 2,1% häältest ja jäi parlamendist välja.<ref name=info /> Blok taandus erakonna juhi kohalt.<ref>Teelemari Loonet. [https://www.postimees.ee/437906/andrus-blok-taandub-rahvaliidu-juhi-kohalt Andrus Blok taandub Rahvaliidu juhi kohalt]. [[Postimees]], 14. mai 2011</ref>
24. märtsil 2012 toimunud Rahvaliidu kongressil otsustati kiita heaks ühinemine [[Eesti Rahvuslik Liikumine|Eesti Rahvusliku Liikumisega]], mille tulemusel loodi [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]].<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/uue-nime-saanud-rahvaliit-parlamendierakonnad-tegelevad-manduva-ja-kolbeliselt-hukutava-euroliidu-vaartuste-propageerimisega.d?id=64124549 Delfi: Uue nime saanud Rahvaliit: parlamendierakonnad tegelevad manduva ja kõlbeliselt hukutava euroliidu väärtuste propageerimisega]</ref>
 
===Muutumine Eesti Konservatiivseks Rahvaerakonnaks (2012)===
Maikuus valiti uueks esimeheks [[Margo Miljand]],<ref>[https://www.postimees.ee/452444/rahvaliidu-uus-esimees-on-margo-miljand Rahvaliidu uus esimees on Margo Miljand]. [[Postimees]], 28. mai 2011</ref> kes teatas, et tema plaan on luua uus partei, "Rahvaliidu jätkuerakond, uue nime, plaanide ja haardega", kuna regionaalpartei kuvand enam ei toimivat.<ref>[https://www.err.ee/381369/rahvaliit-plaanib-luua-jatkuerakonna Rahvaliit plaanib luua jätkuerakonna]. [[Postimees]], 09.08.2011</ref> Rahvaliidu juhtimise üle võtnud rahvuslaste tiib hakkas ühise tuleviku osas pidama läbirääkimisi [[Euroskeptitsism|euroskeptilise]] ja [[natsionalism|natsionalistliku]] [[Eesti Rahvuslik Liikumine|Eesti Rahvusliku Liikumisega]].<ref name=Petsenis6 /><ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/rahvaliit-ja-eesti-rahvuslik-liikumine-alustasid-koostookonelusi?id=55710530 Rahvaliit ja Eesti Rahvuslik Liikumine alustasid koostöökõnelusi]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 14. august 2011</ref> Septembris avaldas Rahvaliidu volikogu liitumise kavandamisele toetust. Miljandi sõnul jõuti arusaamisele, et neil on olemas kõige tähtsam ühisnimetaja – rahvuslik-konservatiivne maailmavaade<ref>[https://www.postimees.ee/568404/rahvaliidu-volikogu-toetas-liitumist-rahvusliku-liikumisega Rahvaliidu volikogu toetas liitumist Rahvusliku Liikumisega]. [[Postimees]], 18. september 2011</ref>
 
Veebruaris 2012 kiitis Eesti Rahvusliku Liikumise üldkoosolek heaks organisatsiooni ühinemise Rahvaliiduga.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/rahvuslik-liikumine-paneb-rahvaliiduga-leivad-uhte-kappi.d?id=63940007 Delfi: Rahvuslik liikumine paneb Rahvaliiduga leivad ühte kappi]</ref> 24. märtsil 2012 kiitis ühinemise heaks ka Rahvaliidu kongress ja otsustas võtta erakonna uueks nimeks [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (EKRE) ning valida selle esimeheks tagasi Margo Miljandi, aseesimeheks aga Rahvusliku Liikumise senise juhi [[Aivar Koitla]].<ref>[http://www.postimees.ee/785788/rahvaliit-muutub-eesti-konservatiivseks-rahvaerakonnaks Rahvaliit muutub Eesti Konservatiivseks Rahvaerakonnaks]. [[Postimees]], 24. märts 2012</ref> 1990. aastate alguses tegutsenud [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (1990)|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] liikmed saatsid kongressile kirja, kus teatasid, et mõistavad hukka ajaloolise erakonnanime taaskasutamise.<ref>Karin Koppel. [https://www.err.ee/367806/rahvaliidu-uus-nimi-pahandab-kunagisi-konservatiive Rahvaliidu uus nimi pahandab kunagisi konservatiive]. [[ERR]], 26.03.2012</ref> Kuna Eesti Rahvuslik Liikumine oli [[mittetulundusühing]], millel seadus ei võimalda erakondadega ühineda, siis seisnes liitumine selles, et Rahvusliku Liikumise liikmed pidid üksikisikutena parteisse astuma.<ref>[https://www.err.ee/367650/rahvaliit-muutis-erakonna-nime Rahvaliit muutis erakonna nime]. [[ERR]], 24.03.2012</ref><ref>[http://www.postimees.ee/786022/koitla-ekrega-on-uhinenud-paarkummend-erli-liiget Koitla: EKREga on ühinenud paarkümmend ERLi liiget]. Postimees, 24. märts 2012</ref> Tõnis Saartsi hinnangul loodi nõnda sisuliselt uus erakond, kuna EKRE [[ideoloogia]], juhid ja peamised aktivistid on väga erinevad Rahvaliidu omadest.<ref name=Saarts214 />
 
==Eestimaa Rahvaliidu esimehed==
* [[Andrus Blok]] (valiti 20. novembril 2010)
* [[Margo Miljand]] 28. maist 2011 kuni 24. märtsini 2012
 
===Riigikogu valimiste ajalugu===
 
Rahvaliidu eelkäijad [[Eesti Maarahva Erakond]] (EME), [[Eesti Maaliit]] (EML), [[Eesti Pensionäride ja Perede Erakond]] (EPPE) ja [[Põllumeeste Kogu]] kandideerisid [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995. aasta valimistel]] koos [[Koonderakond|Koonderakonnaga]] [[Koonderakonna ja Maarahva Ühendus]]e (KMÜ) nime all ja võitsid valimised, kogudes 32,23% häältest ja 41 kohta riigikogus. Nad moodustasid neli järgmist valitsust (kolm [[Tiit Vähi]] valitsust ja [[Mart Siimann]]i valitsus), milles kõigis osalesid Rahvaliidu eelkäijad.
 
[[1999. aasta Riigikogu valimised|1999. aastal valitud riigikogus]] oli Eestimaa Rahvaliidul 11 kohta. EPPE kandideeris koos Koonderakonnaga viimase nime all ja saavutas 7 kohta, neist 4 kuulus EPPE-le. EML ja EME kandideerisid koos EME nime all ja saavutasid 7 kohta. Rahvaliit oli [[opositsioon]]is.
 
[[2003. aasta Riigikogu valimised|2003. aasta Riigikogu valimistel]] kogus partei 64 463 häält ehk 13,0% häältest, mis oli 4. tulemus ja andis 13 kohta riigikogus. Rahvaliiduga ühinesid [[2005]]. aastal veel endised keskerakondlased [[Toomas Alatalu]], [[Robert Lepikson]] ja [[Jaanus Marrandi]].
 
Pärast [[2003]]. aasta valimisi oldi võimul: [[2005]]. aastani koos [[Ühendus Vabariigi Eest - Res Publica|Res Publica]] ja [[Eesti Reformierakond|Reformierakonnaga]], pärast valitsusevahetust koos [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] ja Reformierakonnaga.
 
[[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aasta Riigikogu valimistel]] oli erakonna valimisloosungiks "Võrdsete võimaluste Eesti". Valimistel koguti 39 202 häält ehk 7,1 protsendi valijate toetus. Partei esindatus kahanes Riigikogus 16 kohalt 6 kohale. Uuest valitsuskoalitsioonist jäi Rahvaliit välja.
 
2011. aasta Riigikogu valimistel jäi Eestimaa Rahvaliit Riigikogust välja.
 
===Euroopa Parlamendi valimised 2009===
 
2009.a jaanuarikuus kinnitas erakonna volikogu esikandidaadiks [[Anto Liivat|Anto Liivati]]. 21. märtsil kinnitati terve 12-liikmeline nimekiri ning võeti vastu valimisplatvorm [http://www.erl.ee/index.php?id=893/ Euroopale avatud, südamega Eesti].
 
[[7. juuni]]l toimunud valimistel kogus erakonna nimekiri 8866 häält, mis moodustas 2,23% kõigist antud häältest, ega saanud Euroopa Parlamendis ühtegi mandaati.
 
===Kohalikud volikogud ja valitsused===
 
2005.aasta kohalike valimiste järel oli Rahvaliidul valla- ja linnavolikogudes 755 liiget, olles esindatud 154 omavalitsuses. Rahvaliitu kuulus 80 volikogu esimeest ja 60 vallavanemat. Samuti on Rahvaliit esindatud suuremates linnades: Tallinna volikogus 3, Tartu volikogus 3 ja linnavalitsuses 1 abilinnapea koht, Narva volikogus 3, Pärnu volikogus 2 esindajat.
 
== Viited ==