Vasakpoolsus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Vasakpoolsus Eestis: par link Põllumeestekogu |
PResümee puudub |
||
14. rida:
== Ajaloost ==
Kuigi tänapäeval tundub see vastupidi, siis algselt olid [[Prantsuse revolutsioon]]i ajal "vasakpoolsed" põhiliselt vaba [[turumajandus]]e toetajad. "Vasakpoolsus" toetas [[1789]]. aastal [[liberalism]]i, mis toetas omanike
Mõnedes maades, nagu näiteks [[Holland]]is, tähendas "vasakpoolsus" poliitika seda külge, mis oli vaba [[religioon]]ist. Järkjärgult muutuski see Euroopas selle sõna peamiseks tähenduseks.
30. rida:
== Vasakpoolsus Eestis ==
[[20. sajand]]i alguses loodi Eestis illegaalseid vasakpoolseid organisatsioone ja suurem vasakpoolne liikumine sai hoo sisse [[1905]]. aastal, mil alustati [[streik]]ide ning väljaastumistega. Novembris jõudiski varem [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei |Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste partei]] osakonnana tegutsenud illegaalne organisatsioon oma erakonna asutamiseni. Uue erakonna nimeks sai [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus]] (ESTÜ). Esimene sotsialistlike vaadetega partei ei püsinud aga kaua ning erinevate karistusviiside, arreteerimiste ning sanktsioonide tõttu soikus partei tegevus peagi. Sarnaselt ESTÜ-ga proovis seaduslikult poliitikasse sekkuda ka teine, vaadetelt väga sarnane sotsiaaldemokraatlik partei – [[Radikaalsotsialistlik Ühisus]], kes
Järgmiseks tõukeks vasakpoolsuse ajaloos oli [[1917]]. aasta sündmused. Tol ajal eksisteeris Eestis kolm suuremat sotsialistliku ideoloogiaga erakonda: juba varem lõhenenud Venemaa Sotsiaaldemokraatlikust Tööliste Parteist (VSDTP) oli saanud enamlaste ([[bolševik]]e) partei, mis siiski kuulus VSDTP koosseisu ja eraldunud olid vähemlaste ([[menševik]]e) parteid, mille ametlikuks nimeks sai [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]], samuti sotsialistide-revolutsionääride moodustatud esseeride Eesti partei – [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] (rahvapäraselt: [[esseerid]]e partei). Samuti oli sotsialistlike iseloomujoontega ka neljas partei – [[Eesti Radikaalsotsialistlik Partei]], mis hiljem muudeti [[Eesti Tööerakond|Eesti Tööerakonnaks]]. Iseseisvat [[Eesti Vabariik|Eesti riiki]] ei soovinud kuni [[Oktoobrirevolutsioon|enamlaste oktoobripöördeni]] ükski partei. [[1917]]. aastal oli vasak-parempoolsust parteide seas kerge määratleda. Ainsana polnud vasakpoolne [[Maarahva Liit]]. Kõik ülejäänud erakonnad klassifitseerisid end radikaalsete vasakpoolsetena.
42. rida:
Üheparteiline süsteem jäi püsima kuni 1980. aastate lõpuni, kuid kui [[1988]]. aastaks oli rahulolematus kehtiva korraga kasvanud kriitilise piirini, aktiivistusid ühiskondlikud liikumised ([[Rahvarinne]], [[Interrinne]], [[Muinsuskaitse Selts]] jt) ning [[20. august]]il asutati ka esimene peaaegu [[Parempoolsus|parempoolne]] partei – [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]]. EKP reformis oma vaateid ja võttis [[1990]]. aastal vastu uue sotsiaaldemokraatliku programmi ning seadis uueks eesmärgiks Eesti Vabariigi taastamise. (Praegune [[Eesti Vasakpartei]]).
Seoses asjaoluga, et ligi pool sajandit oli Eesti [[NSV Liit|NSV Liidu]] koosseisus, on vasakpoolsust harjutud seostama eelkõige [[Venemaa]] ja venelastega. Nii [[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei]] (EÜRP), [[Vene Ühtsuspartei]] (VÜP) kui ka [[Vene Erakond Eestis]] (VEE) on avalikult end ühel või teisel ajahetkel määratlenud kui vasaktsentrisse kuuluvat parteid, kuid on oma poliitilised programmid ehitanud üles põhiliselt vaid [[venelased|vene rahvuse]] kaitseks Eestimaal, mida sisuliselt võiks lugeda
Eesti poliitikaeksperdid on liigitanud [[Keskerakond|Keskerakonna]] vasakpoolsete parteide sekka, samas kuulub Keskerakond [[Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendus]]se, mis on kindlalt parempoolne. Samuti on Keskerakonna programm rohkem paremtsentristlik kui vasaktsentristlik.
| |||