Erinevus lehekülje "Genfi konventsioonid" redaktsioonide vahel

P
Siiam oli siis juba Tai; "rahvusvaheline konventsioon" on liiasus, sest konventsioon = riikidevaheline leping, mis on juba iseenesest rahvusvaheline.
(täiendused)
P (Siiam oli siis juba Tai; "rahvusvaheline konventsioon" on liiasus, sest konventsioon = riikidevaheline leping, mis on juba iseenesest rahvusvaheline.)
{{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=detsember}}
[[File:Original Geneva Conventions.jpg|pisi|Allkirjastatud leheküljed esimesest Genfi konventsioonist]]
'''Genfi konventsioonid''' koosnevad '''neljast 1949.a. aastal sõlmitud rahvusvahelisest lepingust''' ja nende '''kolmest''', 1977.a. ja 2005.a. aastal sõlmitud '''lisaprotokollist''', mis sätestavad normid ja piirangud, mis '''reguleerivad vaenupoolte käitumist relvastatud konflikti ajal'''.
 
Genfi konventsioonid jõustusid 21. oktoobril 1950 ning on ratifitseeritud 194 riigi poolt, mis tähendab, et need on universaalselt kohaldatavad.<ref>{{Netiviide|Autor=International Committee of the Red Cross|URL=https://www.icrc.org/en/doc/war-and-law/treaties-customary-law/geneva-conventions/overview-geneva-conventions.htm|Pealkiri=The Geneva Conventions of 1949 and their Additional Protocols. 29.10.2010 Overview|Väljaanne=ICRC|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 
== Genfi 1949.a. aasta konventsioonid ==
 
* 12. augusti 1949 Genfi (I) konventsioon haavatud ja haigete sõjaväelaste olukorra parandamise kohta maismaal <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/79239|Pealkiri=12. augusti 1949 Genfi (I) konventsioon haavatud ja haigete sõjaväelaste olukorra parandamise kohta maismaal|Väljaanne=Riigi Teataja|Aeg=|Kasutatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://ihl-databases.icrc.org/applic/ihl/ihl.nsf/Treaty.xsp?documentId=4825657B0C7E6BF0C12563CD002D6B0B&action=openDocument|Pealkiri=Convention (I) for the Amelioration of the Condition of the Wounded and Sick in Armed Forces in the Field. Geneva, 12 August 1949.|Väljaanne=ICRC|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
* Tsiviilisikute sõjaaegse kaitse 12. augusti 1949 Genfi (IV) konventsioon <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/79260|Pealkiri=Tsiviilisikute sõjaaegse kaitse 12. augusti 1949 Genfi (IV) konventsioon|Väljaanne=Riigi Teataja|Aeg=|Kasutatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://ihl-databases.icrc.org/applic/ihl/ihl.nsf/Treaty.xsp?documentId=AE2D398352C5B028C12563CD002D6B5C&action=openDocument|Pealkiri=Convention (IV) relative to the Protection of Civilian Persons in Time of War. Geneva, 12 August 1949.|Väljaanne=ICRC|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 
== Genfi 1949.a. aasta konventsioonide 1977.a. ja 2005.a aasta lisaprotokollid ==
 
* 12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) lisaprotokoll rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/79264|Pealkiri=12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) lisaprotokoll rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta|Väljaanne=Riigi Teataja|Aeg=|Kasutatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://ihl-databases.icrc.org/applic/ihl/ihl.nsf/Treaty.xsp?documentId=D9E6B6264D7723C3C12563CD002D6CE4&action=openDocument|Pealkiri=Protocol Additional to the Geneva Conventions of 12 August 1949, and relating to the Protection of Victims of International Armed Conflicts (Protocol I), 8 June 1977.|Väljaanne=ICRC|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
* 12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. detsembri 2005 (III) lisaprotokoll täiendava eriembleemi kasutuselevõtu kohta <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://ihl-databases.icrc.org/applic/ihl/ihl.nsf/Treaty.xsp?documentId=8BC1504B556D2F80C125710F002F4B28&action=openDocument|Pealkiri=Protocol additional to the Geneva Conventions of 12 August 1949, and relating to the Adoption of an Additional Distinctive Emblem (Protocol III), 8 December 2005|Väljaanne=ICRC|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 
== Genfi 1949.a. aasta konventsioonide loomine ==
II maailmasõja ajal ja järel sai selgeks, et seni kehtinud sõjapidamist reguleerinud normid tuli ülevaadata. Eelkõige vajasid täiendamist Genfi 1929.a. aasta konventsioon, mis käsitles haavatud ja haigete sõjaväelaste olukorra parandamist maismaal<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://ihl-databases.icrc.org/applic/ihl/ihl.nsf/Treaty.xsp?documentId=09DFB7A98E19533AC12563CD002D6997&action=openDocument|Pealkiri=Convention for the Amelioration of the Condition of the Wounded and Sick in Armies in the Field. Geneva, 27 July 1929.|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>, 1907. Haagi X konventsioon, mis käsitles sõjapidamist merel<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://ihl-databases.icrc.org/applic/ihl/ihl.nsf/Treaty.xsp?documentId=E5397A0FB560D0A9C12563CD002D6832&action=openDocument|Pealkiri=Convention (X) for the Adaptation to Maritime Warfare of the Principles of the Geneva Convention. The Hague, 18 October 1907.|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> ja Genfi 1929.a. konvetsioonaasta konventsioon, mis käsitles sõjavangide kohtlemist<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://ihl-databases.icrc.org/applic/ihl/ihl.nsf/Treaty.xsp?documentId=0BDEDDD046FDEBA9C12563CD002D69B1&action=openDocument|Pealkiri=Convention relative to the Treatment of Prisoners of War. Geneva, 27 July 1929.|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>. II maailmasõda tõi valusalt esile ka asjaolu, et täielikult oli puudu regulatsioon, mis tagaks tsiviilisikute kaitse relvastatud konflikti korral.<ref>{{Raamatuviide|autor=International Committee of the Red Cross|pealkiri=The Geneva Conventions of August 12, 1949|aasta=|koht=Genf|kirjastus=International Committee of the Red Cross|lehekülg=2}}</ref>
 
Rahvusvaheline Punase Risti Komitee (ICRC) haaras ohjad ning alustas ettevalmistustöödegaettevalmistustöid oktoobris 1945. Järgneva kolme aasta jooksul korraldas ICRC konverentse ja kohtumisi valdkonna spetsialistide, riiklike Punase Risti ühingute ja riikide esindajatega. ICRC tegi põhjaliku uurimustöö sõjavangide kohtlemise, kehtiva sõjaõiguse normide puuduste, Punase Risti ühingute poolt tuvastatud probleemkohtade ning sõjakoledust kannatanud isikute kohta. Kohtumiste tulemusel valmistas ICRC ette 4 konvetsioonikonventsiooni draftidprojektid, mille saatis riikidele ja riiklikele Punase Risti ühingutele tutvumiseks mais 1948.<ref>{{Raamatuviide|autor=International Committee of the Red Cross|pealkiri=The Geneva Conventions of August 12, 1949|aasta=|koht=Genf|kirjastus=International Committee of the Red Cross|lehekülg=2-3}}</ref>
 
20.-31–31. augustaugustini 1948 toimus Rootsis, Stockholmis, XVII Rahvusvahelinerahvusvaheline Punase Risti Konverentskonverents, millelkus osalesosalesid 50 riigi esindajad ja 52 riigi Punase Risti ühingu esindajad. Konverentsil vaadati üle ICRC poolt esitatud konventsioonide draftidprojektid, tehti neisse muudatusi ning kiideti lõpuks heaks. ICRC poolt koostatud ja XVII Rahvusvaheliselrahvusvahelisel Punase Risti Konverentsilkonverentsil heaks kiidetud konventsioonide mustandidprojektid said põhidokumentideks, mida hakati arutama 1949.a. aasta Genfi Diplomaatiliseldiplomaatilisel Konverentsilkonverentsil, ja millest kasvasid välja Genfi 1949.a. aasta konventsioonid.<ref>{{Raamatuviide|autor=International Committee of the Red Cross|pealkiri=The Geneva Conventions of August 12, 1949|aasta=|koht=Genf|kirjastus=International Committee of the Red Cross|lehekülg=3-4}}</ref>
 
21. aprill -aprillist 12. augustaugustini 1949 toimus Šveitsis, Genfis, Diplomaatilinediplomaatiline Konverents Rahvusvahelistekonverents konventsioonide kehtestamiseks, kaitsmaks sõjas kannatanuid. Kohal oliolid 59 riigi esindajad ning vaatlejad neljast riigist. Konverentsil otsustati koostada 4 konventsiooni, mis käsitleksid vigastatud ja haigete võitlejate kohtlemist maasõjas; vigastatud, haigete ja merehädas võitlejate kohtlemist merel; sõjavangide kohtlemist ja tsiviilisikute kaitset relvastatud konflikti ajal. Konverentsi lõpuks valmisid konventsioonide lõpptekstid.<ref>{{Raamatuviide|autor=International Committee of the Red Cross|pealkiri=The Geneva Conventions of August 12, 1949|aasta=|koht=Genf|kirjastus=International Committee of the Red Cross|lehekülg=}}</ref>
 
Genfi Diplomaatilisediplomaatilise Konverentsikonverentsi lõpus 12. augustil 1949 allkirjastasid Genfi 1949.a. aasta 4 konventsiooni järgmised riigid: AfganistaanAfganistan, Albaania, ArgentiinaArgentina, Austraalia, Austria, Belgia, Birma, Brasiilia, Bulgaaria, Costa Rica, Ecuador, Egiptus, Etioopia, Guatemala, Hiina, Iirimaa, Iisrael, India, Iraan, Itaalia, Jugoslaavia, Kanada, Kolumbia, Kreeka, Kuuba, Liechtenstein, Liibanon, LuxembougLuxemburg, Madalmaad, Mehhiko, Monaco, Nicaragua, Norra, Nõukogude Liit, Pakistan, Peruu, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Püha Tool, Rumeenia, SiiamTai, Soome, Šveits, Taani, Tšehhoslovakkia, Tšiili, Ungari, USA, Uruguay, Uus -Meremaa, ÜhendkuningriikSuurbritannia.<ref>{{Raamatuviide|autor=International Committee of the Red Cross|pealkiri=The Geneva Conventions of August 12, 1949|aasta=|koht=Genf|kirjastus=International Committee of the Red Cross|lehekülg=}}</ref>
 
== Genfi 1949.a. aasta konventsioonide ühised artiklid ==
KõigiKõigis nelineljas konventsioonikonventsioonis sisaldavad ühiseidühised artikleidartiklid - artikleid, mis on omasisult sisus identsesidentsed ja erinevad sõnastuses erinevad vaid niivõrdsedavõrd, kuivõrd konkreetne konventsioon seda vajab (näiteks Genfi II konventsioonis on ühises artiklis 3 toodud lisaks välja ka merehädas olijad). Genfi konventsioonide ühised artiklid on:
 
==== ''Konventsioonide üldsätetes'' ====
Artikkel, mis sätestab kohustuse austada konventsioone ja tagada konventsioonide austamine (G I - G IV art 1);
 
Artikkel, mis sätestab konventsioonide kohaldusala rahvusvahelises relvastatud konfliktis ja okupatsiooni ajal (G I - G IV art 2);
 
Artikkel, mis sätestab miinimunõuded, mida kohaldada siseriikliku relvastatud konflikti korral (G I - G IV art 3); <ref>{{Netiviide|Autor=International Committee of the Red Cross|URL=https://ihl-databases.icrc.org/applic/ihl/ihl.nsf/Comment.xsp?action=openDocument&documentId=AB37ED4E6881EB61C1257F7D0058A6E1|Pealkiri=COMMENTARY OF 2016 to the Convention (I) for the Amelioration of the Condition of the Wounded and Sick in Armed Forces in the Field. Geneva, 12 August 1949., punktid 114 ja 115|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 
Artikkel, mis käsitleb lepingupoolte vahel sõlmitavaid erikokkuleppeid (G I - G III art 6; G IV art 7);
 
Artikkel, mis sisaldab kaitstud isikutele konventsiooniga antud õigustest loobumise keeldu (G I - G III art 7; G IV art 8);
 
Artikkel, mis reguleerib kaitsvate riikide rolli (G I - G III art 8; G IV art 9);
 
Artikkel, mis käsitleb Rahvusvahelise Punase Risti Komitee ja teiste neutraalsete humanitaarorganisatsioonide tegevust (G I - G III art 9; G IV art 10);
 
Artikkel, mis reguleerib kaitsvatele riikidele asenduste määramist (G I - G III art 10; G IV art 11);
 
Artikkel, mis sätestab lepitusprotseduuri (G I - G III art 11; G IV art 12); <ref>{{Netiviide|Autor=International Committee of the Red Cross|URL=https://ihl-databases.icrc.org/applic/ihl/ihl.nsf/Comment.xsp?action=openDocument&documentId=AB37ED4E6881EB61C1257F7D0058A6E1|Pealkiri=COMMENTARY OF 2016 to the Convention (I) for the Amelioration of the Condition of the Wounded and Sick in Armed Forces in the Field. Geneva, 12 August 1949. punkt 117|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 
==== ''Konventsioonide täitmist käsitlevates sätetes'' ====
 
==== ''Konventsioonides sätestatud kohustuste rikkumise ja kuritarvitamise korral kohaldatavates sätetes'' ====
Artikkel, mis kohustab lepinguosalisi kehtestama siseriiklikud õigusaktid tagamaks konnventsioonideskonventsioonides sätestatud kohustusi tõsiselt rikkunud isikute efektiivse vastutusele võtmise või teisele riigile väljaandmise (G I art 49, G II art 50, G III art 129, G IV art 146);
 
Artikkel, mis sisaldab täielikku loetelu rasketest rikkumistest, mille korral on lepinguosalisel kohustus asja uurida ning vajadusel kas kohut mõõistamõista või isik välja anda (G I art 50, G II art 51, G III art 130, G IV art 147);
 
Artikkel, mis välistab lepingupoole võimaluse ennast või mõnda teist lepingupoolt vabastada vastutusest enda või teise lepingupoole poolt korda saadetud konventsiooni raskete rikkumiste eest (G I art 51, G II art 52, G III art 131 G IV art 148);
 
==== ''Konventsioonide lõppsätetes'' ====
Võttes arvesse iga konventsiooni iseärasusi, on kõikide konventsioonide lõppsätted peaaegu identsed.<ref>{{Netiviide|Autor=International Commitee of the Red Cross|URL=https://ihl-databases.icrc.org/applic/ihl/ihl.nsf/Comment.xsp?action=openDocument&documentId=0FEBBD58DD1EF009C1257F7D00322C58|Pealkiri=COMMENTARY OF 2016 to the Convention (I) for the Amelioration of the Condition of the Wounded and Sick in Armed Forces in the Field. Geneva, 12 August 1949. punkt 3114|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 
== Genfi 1949.a. aasta konventsioonide ühine artikkel 3 ==
Genfi 1949.a. aasta konventsioonide ühine artikkel 3 on eriline, kuna sätestab n-ö miinimustandardi, mida tuleks kohaldada kõikides siseriiklikkes konfliktides. PealePärast II maailmasõda on enamus relvastataud konfliktidest olnud siseriiklikud, mistõttu on Genfi konventsioonide ühine artikkel 3 omandanud erilise tähtsuse.<ref>{{Raamatuviide|autor=Kalshoven, Frits; Zegveld, Liesbeth|pealkiri=Sõjapidamise piirangud. Sissejuhatus rahvusvahelisse humanitaarõigusesse.|aasta=2007|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus|lehekülg=73}}</ref>
 
Rahvusvahelise Punase Risti Komitee kirjutab oma 29. oktoobril 2010.a. avaldatud ülevaates Genfi 1949.a. aasta konventsioonidest ja nende lisaprotokollides, et "Nelja Genfi konventsiooni ühine artikkel 3 oli murranguline, kuna sellega kaeti esmakordselt mitte-rahvusvahelistesmitterahvusvahelised relvakonfliktid. Seda tüüpi konfliktid on väga erinevad. Nende hulka kuuluvad traditsioonilised kodusõjad, siseriiklikud relvastatud konfliktid, mis laienevad teistesse riikidesse või siseriiklikud konfliktid, millesse kolmandad riigid või rahvusvahelised relvajõud sekkuvad valitsuse palvel. Ühine artikkel 3 sätestab fundamentaalsed reeglid, millest mistahes kõrvalekalle ei ole lubatud. See on justkui mini-konventsioonminikonventsioon, mis sisaldub konventsioonide sees, kuivõrd see sisaldab Genfi konventsioonide aluspõhimõtteid kontsentreeritud formaadis ja muudab need kohaldavaks konfliktides, mis oma loomult ei ole rahvusvahelised /--/."<ref>{{Netiviide|Autor=International Commitee of the Red Cross|URL=https://www.icrc.org/en/doc/war-and-law/treaties-customary-law/geneva-conventions/overview-geneva-conventions.htm|Pealkiri=The Geneva Conventions of 1949 and their Additional Protocols. 29.10.2010 Overview|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 
Artikkel 3<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/79239|Pealkiri=12. augusti 1949 Genfi (I) konventsioon haavatud ja haigete sõjaväelaste olukorra parandamise kohta maismaal|Väljaanne=Riigi Teataja|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>:
123 375

muudatust