Tantsuõpetaja: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Tantsuõpetaja''' on õpetaja, kes annab tantsutunde. Eesmärk on toetada õpilase ealist arengut teoreetilise ning praktilise õppe kaudu, mis haarab nii vai...'
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 1. detsember 2018, kell 13:21

Tantsuõpetaja on õpetaja, kes annab tantsutunde. Eesmärk on toetada õpilase ealist arengut teoreetilise ning praktilise õppe kaudu, mis haarab nii vaimu kui keha. Tantsuõpetajad töötavad peamiselt üldhariduskoolides, huvikoolides, tantsukoolides ja tantsustuudiotes. Veel näiteks lasteaedades, repetiitoritena teatrites, treeneritena, koreograafidena, tantsijatena või seltskonnatantsude õpetajatena erinevatel üritustel.

Ajalugu

Renessansi õukonnas võis olla tantsumeistriks näiteks kohalik muusik. Meistrid sõitsid linnast linna või jäid pikemaks ajaks ühe koha peale. Tantsuõpetaja palkajaks oli tavaliselt kuningas, kuninganna või keegi, kes sai lubada meistrit pikemaajaliselt. [1] Meister õpetas samme ning ka õiget kehahoiakut.

Üldharidussüsteemis on tants olnud juba palju aastaid. Alates 20. sajandi algusest on tantsu õpetatud üldhariduskoolides kehalise kasvatuse tundide siseselt. Enamik sellest õpetusest keskendus rahvatantsule, seltskonnatantsule või esteetilisele tantsule, kuna need žanrid olid kehalise kasvatuse õpetajatele tuttavad. 20. sajandi lõpus hakati tantsu definitsiooni määratlema eraldi kehalisest kasvatusest ja pigem rühmitama teiste kunstisuundadega. [2]
Eesti üldhariduskoolides on kehalise kasvatuse ainekavas tavaliselt tantsutunde üks kord nädalas. Lisaks konkreetsetele tantsudele ja tantsusammudele, annab õpetaja õpilastele teadmisi erinevatest tantsustiilidest ja Eesti tantsupidude ning tantsukultuuri traditsioonidest. [3]

Lühikirjeldus

Tantsuõpetaja kaudu omandab õpilane teadmisi keha arengu seaduspärasustest ja liikumisviiside mitmekesisusest. [4] Tutvudes Eesti ja maailma tantsukultuuridega, arendatakse õpilase silmaringi ning sotsiaalkultuurilisi väärtushinnanguid. Tantsuõpetaja ühildab tunnis nii kehalise eneseväljenduse, kunstiloome, kõne, muusika, rütmi ja ka mängu. Tantsides arendatakse õpilase isikupära, oskusi tegutseda üksi ja koos, suhtlemis- ja koostöövõimet, ühtekuuluvustunnet ning sallivust. [5]

Jaotuvus

Alates 2011. aastat annab Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit välja tantsija, tantsulavastaja ja pedagoog Gerd Neggo nimelise tantsuõpetaja stipendiumi. Stipendiumi peamine eesmärk on tunnustada oma tööle pühendunud Eestis töötavat tantsuõpetajat. [6]

Viited