Sõne (andmetüüp): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
+Sõne (Andmestruktuur) Märgis: Teksti peitmine |
P Korrastasin skripti abil viiteid |
||
1. rida:
'''Sõne''' (ka '''string''', inglise ''string'') on [[andmetüüp]] [[programmeerimiskeel]]tes. Seda tüüpi [[muutuja]] väärtuseks võib olla suvaline märgijada, tavaliselt teksti kujul. Märgiks võib olla ka [[tühik]], sest kui võtta sõne pikkus <code>length("tere maailm")</code> , saadakse vastuseks 11.
Ülo Kaasiku koostatud "Matemaatikaleksikoni" järgi on sõne "mingi alfabeedi sümbolitest moodustatud järjend ("sõna")".<ref
Sõned esinevad programmides kas literaalidena või muutujatena. Sõned on tihti loodud kui [[Massiiv (programmeerimine)|massiivid]] märkidest kindla kodeeringuga. Olenevalt keelest võivad sõned olla muteeritavad (muudetavad) või mittemuteeritavad (mittemuudetavad).
Sõnesid, mis on programmi sisse kirjutatud, nimetatakse sõneliteraalideks.<ref name=":0"
Ülo Kaasiku koostatud "Matemaatikaleksikoni" järgi on sõne "mingi alfabeedi sümbolitest moodustatud järjend ("sõna")".<ref
== Ametlik teooria ==
Ütleme, et Σ on mittetühi lõplik sümbolite (märkide) hulk, mida kutsume tähestikuks. Sümbolite loomuse kohta eeldusi ei tehta. Sõne üle hulga Σ on iga lõplik jada sümbolitest hulgast Σ. <ref name="partee"
Sõne ''s'' pikkus on sümbolite arv jadas ''s'' (jada pikkus) ja võib olla mistahes naturaalarv. Tihti tähistatakse seda kui |''s''|. Tühi sõne on ainus sõne pikkusega 0 tähestikus ja seda tähistatakse kui ''ε'' või ''λ''.<ref name="partee" /><ref
Kõikide sõnede hulk pikkusega n, kasutades tähestikku Σ, on tähistatud kui Σ<sup>''n''</sup>. Näiteks kui Σ = {0, 1}, siis Σ<sup>2</sup> = {00, 01, 10, 11}. Iga tähestiku Σ puhul kehtib Σ<sup>0</sup> = {ε}.
Kõikide sõnede hulk, kasutades tähestikku Σ, on Kleene’i katte hulgast Σ ja on tähistatud kui Σ<sup>*</sup>.<ref name=":1"
:<math>\Sigma^{*} = \bigcup_{n \in \mathbb{N} \cup \{0\}} \Sigma^{n}</math>
160. rida:
==Viited==
{{viited
<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://courses.cs.ut.ee/MTAT.03.100/2012_fall/uploads/opik/02_lihtlaused.html|Pealkiri=Programmeerimise Algkursuse materjal|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=17.11.2018}}</ref>
<ref name="partee">{{cite book|author1=Barbara H. Partee|year=1990|title=Mathematical Methods in Linguistics|publisher=Kluwer|author2=Alice ter Meulen|author3=Robert E. Wall}}</ref>
<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.tlu.ee/~pnormak/TI-2012/Loengukonspekt/TI1-Keeled-ja-seosed.pdf|Pealkiri=Formaalsed keeled ja seosed - Loengukonspekt|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="jnz2K">Ülo Kaasik. ''Matemaatikaleksikon''. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 1992, lk 238.</ref>
<ref name="OqfPG">{{cite book|author=John E. Hopcroft, Jeffrey D. Ullman|year=1979|title=Introduction to Automata Theory, Languages, and Computation|publisher=Addison-Wesley|isbn=0-201-02988-X}} Here: sect.1.1, p.1</ref>
}}
[[Kategooria:Andmetüübid]]
| |||