Vikipeedia

Enesekehtestamine: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
1. rida:
{{toimeta}}
'''Enesekehtestamine''' ehk kehtestav käitumine (ingl ''assertive behaviour'', ''assertiveness,'' sks ''Selbstbehauptung,'' vn ''cамоутверждение'', sm ''jämäkkyys,'') on käitumisstiil, milles väljendatakse selgelt, soovitatavalt mina-sõnumina oma vajadusi, mõtteid ja tundeid ning seistakse oma õiguste eest, ühtlasi võimaldades suhtluse teisel osapoolel teha sedasama.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Gordon, T.|pealkiri=Tõhus juht|aasta=2003|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
 
Inimestevaheliste [[Psühholoogia|psühholoogiliste]] piiride arvestamise ja mittearvestamise alusel saab eristada kolme peamist käitumisviisi: [[Alistuv käitumine|alistuv]], [[Agressiivne käitumine|agressiivne]] ja kehtestav käitumine.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Bolton, R.|pealkiri=Igapäevaoskused|aasta=2000|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
9. rida:
Kehtestavat käitumist kui n-ö kolmandat teed lisaks agressiivsele ja alistuvale ehk võitlus- ja põgenemiskäitumisele hakati lähemalt uurima 20. sajandi teisel poolel.
 
Peale 1930. aastaid oliolid [[USA]]-s raha ja kompetents uuringuid teha. Teise maailmasõjaga seoses oli teravnenud vajadus eri uuringute järele. Just USA-s hakati tegelema inimkäitumise laialdaste uuringutega.
 
Avastati, et kõik inimesed on aktiivsed ja potentsiaalselt loovad, kusjuures inimene lähtub paljus seesmisest [[Eneseteostus|eneseteostuse]] vajadusest. Kõik inimesed on loovad, aga õpivad varases lapsepõlves seda varjama. Väärtuslikuks eluks on vaja ennast kehtestada.
 
1960. aastatel tuli kasutusele termin ''kehtestav käitumine'' (<small>ingl ''assertivness''</small>) kui [[Äraütlemine|oskus öelda ''ei'']].
 
Leiti, et ''ei'' on sama normaalne vastus kui ''jah''. Inimesena on õigus osast rollidest keelduda, kui ei jaksa neid täita. Samas võib äraütlemine teisele haiget teha, ta võib solvuda. Oluline oskus on seega ära öelda nii, et partner ei solvuks ja endal ei tekiks ebameeldivaid tundeid.
31. rida:
* lahenduse väljatöötamine.
 
Sellega on seotud ka [[Võidan-võidad mõtteviis|võidan-võidad mõtteviis]]i võidukäik. Inimestevahelistes suhetes ei saa võita teise kaotuse hinnaga, sest siis halvenevad inimsuhted.
 
== Kehtestamise tehnika ==
Kehtestav käitumine ei ole üksnes tehnikatest moodustunud mudel, vaid ka kindel mõtteviis. [[Fail:3 käitumisviisi.jpg|pisi|Kolm käitumisviisi: Kuidas jõuda alistuvast või agressiivsest käitumisest kehtestava käitumiseni|alt=|315x315px]]
Selleks, et jõuda kehtestava käitumiseni, on oluline, et inimesel on nii [[Agressiivne käitumine|agressiivse]] kui [[Alistuv käitumine|alistuva]] käitumise kogemused.
 
Kehtestavast käitumisest võib tagasi hoida mh oma täpsete õiguste – ja teiste õiguste – mitteteadmine.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://humanrights.ee/teemad/inimoigused-eestis/inimoiguste-e-giid/|Pealkiri=Inimõiguste giid.|Väljaanne=Inimõiguste Keskus|Aeg=|Kasutatud=1.10.2018}}</ref>
56. rida:
 
== Kehtestava käitumise põhiliigid ==
Kehtestav käitumine aitab toime tulla nii positiivsete olukordadega (kui kehtestaja avab teema või vastab kellelegi olukorras, mis tema jaoks on meeldiv) kui ka kehtestaja jaoks negatiivsete ehk häirivate olukordadega eri viisidel<ref name=":1" /><ref name=":0" />:
{| class="wikitable"
|'''Algatav positiivne'''
114. rida:
 
== Kehtestava sõnumi moodustamine ==
Kehtestava sõnumisse kuulub nii [[Selge eneseväljendus|mina-sõnum]] kui vähemalt üks [[Aktiivne kuulamine|aktiivse kuulamise]] tehnika. Võimalikud on erinevad järejestusedjärjestused:
 
*[[Selge eneseväljendus|mina-sõnum]] + [[ümbersõnastamine]] (vm [[Aktiivne kuulamine|aktiivse kuulamise]] tehnika)
*[[ümbersõnastamine]] (vm [[Aktiivne kuulamine|aktiivse kuulamise]] tehnika) + [[Selge eneseväljendus|mina-sõnum]]
 
Kui üks komponentidest puudub, ei ole enam tegemist kehtestamisega.
 
Mina-sõnum, mis võimaldab ennast selgelt kehtestada, on [[Kolmeosalinekolmeosaline mina-sõnum|3-osaline mina-sõnum]]. OsadeksOsad on:  
 
# Olukorra kirjeldus faktipõhiselt ja hinnanguvabalt
127. rida:
# Olukorra tekitatud [[Tunnete teadvustamine|tunded]]
 
Näide:   ''Kui ratas on sissesõiduteel, pean ma hoovi sõitmiseks autost välja tulema ja see häirib mind kõvasti.''
 
Sellist sõnumi  osade järjestust  peetakse kõige mõjusamaks.<ref name=":0" /> OsaNeed autoreid nendib siiski, et need 3kolm osa võivad olla erinevalt järjestatud ja vahel piisab ka kahest või vaid ühest osast – kõik oleneb kontaktist. ''Less is more!''<ref name=":1" /><ref name=":3" />
 
Ennast kehtestava [[Selge eneseväljendus|mina-sõnumi]] õnnestumiseks soovitatakse:  
{| class="wikitable"
|selge eneseväljenduse (mina-keele) oskust
|→ kasutakasutada mina-vormi ja kindlat kõneviisi;  ''Mul on sulle üks jutt. Saad sa mind  praegu kuulata?''
|-
|hinnanguvabadust – oskust kirjeldada ebameeldivat olukorda faktipõhiselt
|→ kirjeldakirjeldada olukorda ja fakte, andmata neile hinnangut:  ''Kui sa mu koju tõid, siis ma märkasin,  et auto bensiinipaak saab kohe tühjaks.''
|-
|oma tegeliku kogemuse ja selle poolt esile kutsutudesilekutsutud tunnete mõistmist, et öelda välja toimunu võimalikult konkreetne, käegakatsutav kasu või kahju ja peamine tunne
|→ kirjeldakirjeldada oma tundeid, mis selles olukorras tekkisid:  ''Mind nii häirib, et sa tühja paagiga linnast ära tulid!''
 
→ kirjeldakirjeldada teise poole tegematajätmise mõju : ''Nüüd ma pean tankima homme hommikul tipptunni ajal.  Meil on hommikul kella 8st koosolek, nii et hilinemine ei tule kõne allagi!''
|}
Kuid isegi kui teie sõnum oli parimal viisil kehtestav, võib teine osapool  pahaseks saada või solvuda. Sellises emotsioonikülluses sobib teile oma eesmärgi saavutamiseks kõige paremini [[Käiguvahetus suhtlemisel|käiguvahetuse]] tehnika.
 
== Kehtestava käitumise mõju ==
Kehtestavalt käituv inimene on heas suhtes iseenda ja teistega. Tema [[Mittesõnalised suhtlemisvahendid|kehakeelKehakeel]] näitab soojust ja kindlust ning positiivseid tundeid. Eneseregulatiivset käitumist on palju ning hirmu/ ja ängistust vähe.
 
=== Kehtestava käitumise eelised ===
=== Kehtestava käitumise eelised<ref name=":0" /><ref name=":4">{{Raamatuviide|autor=Mikkin, H.|pealkiri=Käitumisiviiside eelised ja kahjud|aasta=1997|koht=Suhtlemistreeningu infomaterjal|kirjastus=Käsikiri|lehekülg=}}</ref> ===
 
* kasulikkus vaimsele ja füüsilisele tervisele, sest aitab elu ja tööga kõige efektiivsemalt toime  tulla
* adekvaatne enesehinnang: kehtestavalt käituv inimene ei pea end teistest paremaks ega halvemaks
* kehtestavalt käituv inimene küsib ja saab elult rohkem, ka takistusi ületab ta kergemini kui see, kes käitub agressiivselt või alistuvalt
* aitab säilitada ausust, väärikust ja õiguste puutumatust nii enda kui teiste puhul  
* suhted teiste inimestega on loomulikumad, rikkamad ja tulemuslikumad kui nendel, keda juhib vajadus teisi inimesi kontrollida ja end pidevalt nende eest kaitsta
* sedamööda, kuidas inimene tajub oma  edusamme enesekehtestamise valdkonnas, märkab ta, et tal õnnestub järjest paremini rahuldada oma vajadusi  ja hoiduda ebameeldivustest, ka vähenevad ta hirmud ja suhtlemisärevus
* kehtestav käitumine võimaldab segamatult elada omaenda elu.<ref name=":0" /><ref name=":4">{{Raamatuviide|autor=Mikkin, H.|pealkiri=Käitumisiviiside eelised ja kahjud|aasta=1997|koht=Suhtlemistreeningu infomaterjal|kirjastus=Käsikiri|lehekülg=}}</ref>
 
=== Pingutused kehtestaval käitumisel<ref name=":4" /> ===
 
* pingutus oma lapsepõlves juurdunud mõtlemisharjumuste  (“targem"targem annab järele”järele", “parem"parem rasvane riid kui lahja lepitus”lepitus" jmt) ümberhindamisel ning nendega kaasnevate käitumismallide pidurdamisel
* esialgu võivad suhted teistega halveneda, kui  neile on üllatuseksüllatus kehtestamist alustava inimese konstruktiivsed tahteavaldused
* paindlikkus väheneb (ei oska kasutada mõnes situatsioonis vajalikku agressiivset või alistuvat käitumisviisi), mille tõttu koostöö alistujate ja agressoritega võib pidurduda  
* oma sotsiaalses keskkonnas eristumine võtab lisaenergiat  
 
Asudes kehtestavalt käituma on oluline, etjälgida uues olukorras  jälgida oma esmaseid reaktsioone:  kas tahaksite pigem vaikida ja varju jääda või pigem öelda, kuidas asjad peavad olema. Esimesel  juhul on kehtestamise harjutajal arenguruumi [[Selge eneseväljendus|selges eneseväljenduses]], teisel juhul rääkija jälgimises ja [[Aktiivne kuulamine|aktiivses kuulamises]].<ref name=":4" />
 
Kehtestav käitumine on 21. sajandi käitumisviis!
 
==Viited==
{{Viited}}
 
[[Kategooria:Käitumine]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Enesekehtestamine"