Eesti iseseisvumine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
+Kategooria:Eesti ajalugu |
Resümee puudub |
||
4. rida:
Sügisel 1917 jõudis sõjategevus Eestisse. 24. veebruaril 1918 jõudsid [[Saksa Keisririik|Saksa Keisririigi]] väeosad [[Tartu]]sse ja [[Pärnu]]sse, 25. veebruaril [[Viljandi]]sse ja [[Tallinn]]a, 26. veebruaril [[Paide]]sse ning 4. märtsil [[Narva]].
19. veebruaril 1918 moodustas Maanõukogu vanematekogu [[Eestimaa Päästekomitee]], kelle kätte anti kogu riiklik võim Eestis. Kasutades ära olukorda, kus vene väed olid Eestist põgenemas, kuid pealetungivad saksa väed ei olnud veel kogu maad hõivanud, kuulutas Eesti end 24. veebruaril 1918 Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu (Eesti Maapäeva) Vanematenõukogu (Vanematekogu) poolt vastuvõetud [[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|Manifestiga kõigile Eestimaa rahvastele]] iseseisvaks vabariigiks. [[Eesti Ajutine Valitsus]] eesotsas Konstantin Pätsiga sai tegutseda vaid mõned päevad enne saksa vägede saabumist Tallinna ja Saksa okupatsioonivõimu kehtestamist, seejärel läks Eesti Ajutine Valitsus põranda alla.
3. märtsil 1918 sõlmis [[Venemaa Nõukogude Vabariik]] Saksamaaga [[Brest-Litovski rahuleping]]u.
| |||