Vikipeedia

Devon: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
tabel lehelt Mall:Devon tagasi tõstetud
1. rida:
{{See artikkel| räägib kronostratigraafilisest üksusest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Devon (täpsustus)]].}}
'''Devon''' on [[geokronoloogiline üksus]] ([[ajastu]]) ja [[kronostratigraafiline üksus]] ([[ladestu]]). Devon algas 419,2 miljonit aastat tagasi ja lõppes 358,9 miljonit aastat tagasi. Devonile eelnes [[Silur|Siluri]] ajastu ja järgnes [[Karbon|Karboni]] ajastu.▼
Devon kuulub [[Paleosoikum|Paleosoikumi]] [[aegkond|aegkonda]] ja [[Fanerosoikum|Fanerosoikumi]] [[eoon|eooni]].<ref name="stratigraphy" />▼
{{Paleosoikum}}
 
▲'''Devon''' on [[geokronoloogiline üksus]] ([[ajastu]]) ja [[kronostratigraafiline üksus]] ([[ladestu]]). Devon algas 419,2 miljonit aastat tagasi ja lõppes 358,9 miljonit aastat tagasi. Devonile eelnes [[Silur|Silurisilur]]i ajastu ja järgnes [[Karbon|Karbonikarbon]]i ajastu.
Devoni ajastu on nimetatud Devoni maakonna järgi, Inglismaal, kus selle ajastu kivimeid esmakordselt uuriti.<ref name="devonian" />▼
▲Devon kuulub [[Paleosoikum|Paleosoikumipaleosoikum]]i [[aegkond|aegkonda]] ja [[Fanerosoikum|Fanerosoikumifanerosoikum]]i [[eoon|eooni]].<ref name="stratigraphy" />
 
▲Devoni ajastu on nimetatud Devoni maakonna järgi, Inglismaal, kus selle ajastu kivimeid esmakordselt uuriti.<ref name="devonian" />
Devoni ajal toimus esimene suureulatuslik [[adaptiivne radiatsioon]] kuival maal. Moodustusid ulatuslikud metsad ning suurenes oluliselt kalade mitmekesisus.<ref name="geoturism" />
Hilis-DevonisHilisdevonis, 375–360 miljonit aastat tagasi, toimus [[Massiline väljasuremine|suur väljasuremissündmus]], mille tagajärjel kadus 19% [[perekond (bioloogia)|perekondadest]] ja 50% [[sugukond (bioloogia)|sugukondadest]].<ref name="väljasuremine" />
 
Devoni kivimite paksus [[Eesti]]s võib kohati ulatuda 500 meetrini, kõige paksemad ladestudpaksem on justladestu Kagu-Eestis.
 
Devoni ajastul (405–350 miljonit aastat tagasi) valitses Eesti aladel [[Terrigeensed setted|terrigeenne]] settimine. Nendes setetes on tähtsamateks kivististeks [[lõuatud]], rüükalad, [[akantoodid]] ning vihtuimsed kalad või nende soomused. Leidub ka [[kopskala|kopskalade]]de ja [[kiiruimsed|kiiruimsete]] kivistisi ning [[Pärnu lade]]mest on leitud psilofüütide (algeliste maismaataimede) jäänuseid. Devoni ladestu kogupaksus on kuni 450 m (Kagu-Eestis).
 
Devoni ladestu maavaradest on tähtsamad [[Gauja lade|Gauja lademe]] [[liiv|klaasiliiv]] ([[Piusa liivamaardla]]), [[Burtnieki lade|Burtnieki lademe]] raskestisulav [[savi]] ([[Joosu savimaardla]]), samuti varustab Devoni ladestu Lõuna-Eestit [[põhjavesi|põhjaveega]], mis enamasti puhas ja surveline.
 
==Paleogeograafia==
Devoni ajastu suure tektoonilise aktiivsuse tõttu liikusid Laurussia (Eurameerika) ja [[Gondwana]] üksteisele lähemale. Laurussia kontinent moodustus Vara-Devonisvaradevonis [[Laurentia]] ja [[Baltika (manner)|Baltika]] kratoonikraatoni kokkupõrkel. Nende vahel paiknenud [[Iapetuse ookean]] oli sulgunud. Kraatonite kokkupõrkel tekkis kõrge Kaledoonia kõrgmäestik. Kuna Laurussia asus palavvöötmes ja maismaataimestik polnud veel välja arenenud, siis toimus intensiivne kivimite murenemine. Peene murdmaterjali edasikandumise tõttu vooluvetega tekkisid mäestikueelsetel tasandikel madalates veekogudes paksud punase liivakivi lasundid („Old''old Red“red'').
 
Ekvaatori juures jõudsid Laurussia ja Gondwana kontinent üksteisele lähedale, Devoni ajastu lõpus põrkusid kontinendid omavahel ja algas [[Pangaea]] moodustumise varajajane etapp.
 
Siberi ja KashstaniKasahstani mandrid säilitasid oma iseseisvuse.<ref name="geoturism" />
 
Meretasemed olid kõrged ja suur osa maismaast kattus šelfimerega, kus elasid troopilised rifiorganismid. Sügav ja hiigelsuur ookean [[Panthalassa]] kattis ülejäänud planeeti. Lisaks massiivsele Panthalassa ookeanile oli veel teisi ookeane: [[Tethyse ookean|Tethyse ookeani]] 2kaks faasietappi (Paleo-Tethys, Proto-Tethys), Rheici ja Uurali ookean.<ref name="7puZt" />
 
==Kliima==
 
Devoni ajal oli kliima peamiselt ariidne, eriti kuiv oli ekvaatoril. Vara-DevonisVaradevonis olid temperatuurid kõrged. Metsade laienemise tõttu tõusis kogu Devonidevoni vältel hapnikusisaldus ning langes [[süsinikdioksiid|CO<sub>2</sub>]] tase. Sellest võib olla tingitud jahenemine Kesk-Devoniskeskdevonis. Hilis-DevonisHilisdevonis langesid temperatuurid veelgi, kuid Hilis-Devonihilisdevoni lõpus temperatuurid tõusid.<ref name="a6bZs" />
Temperatuurigradient ekvaatorilt pooluste suunas oli väiksem kui tänapäeval. Konodontides sisalduva apatiidi põhjal tehtud paleotemperatuuri rekonstruktsioonid näitavad, et Vara-Devonisvaradevonis valitsesid soojad, troopilised tingimused ning temperatuur oli 30 kraadi. Kesk-DevonisKeskdevonis olidoli temperatuuridkeskmine temperatuur jahenemise tõttu umbes 23–25 kraadi. Hilis-DevoniHilisdevoni lõpus toimus jällegi soojenemine ning temperatuur võis olla 30 kraadi. <ref name="mrltD" />▼
<ref name="a6bZs" />
▲Temperatuurigradient ekvaatorilt pooluste suunas oli väiksem kui tänapäeval. Konodontides sisalduva apatiidi põhjal tehtud paleotemperatuuri rekonstruktsioonid näitavad, et Vara-Devonis valitsesid soojad, troopilised tingimused ning temperatuur oli 30 kraadi. Kesk-Devonis olid temperatuurid jahenemise tõttu 23–25 kraadi. Hilis-Devoni lõpus toimus jällegi soojenemine ning temperatuur võis olla 30 kraadi. <ref name="mrltD" />
 
==Alajaotus==
Devon jaguneb 3kolmeks ajastikuks:
*varadevon
*Vara-Devon
*keskdevon
*Kesk-Devon
*hilisdevon
*Hilis-Devon
 
Ajastikele vastavad kivimid jaotuvad Alamalam-, Keskkesk- ja Ülem-Devoniksülemdevoniks.<ref name="stratigraphy" />
 
==Floora ja fauna==
 
Kõrge keskmise temperatuuri tõttu oli troopikameredes väga mitmekesine põhjaelustik. Suurtel aladel tekkisid korallidest ja stromatopooridest koosnevad rifid. Kõige laiaulatuslikumad rifid olid Kesk-Devonikeskdevoni ajastikul.
Devoni ajal kasvas laialdaselt kalade mitmekesisus.<ref name="PBneL" /> Meredes moodustusid rüükalad, kes ajastu lõpuks välja surid. Devoni keskel ilmusid esimesed kahepaiksed-tetrapoodid.
Devonis olid meretasemed üldiselt kõrged. Mere faunas domineerisid jätkuvalt [[sammalloomad]], brahhiopoodid ja korallid. Külluslikult oli [[meriliiliad|meriliiliaid]] ja esines ka trilobiite. Selgroogsetest kahanes lõuatute hulk ja suurenes lõugsete mitmekesisus mere- ning magevees. Mitmekesisemaks muutusid [[kõhrkalad]] ja [[luukalad]].
 
Devoni ajastul tekkis Maale rikkalik maismaataimestik. Vara-DevoniVaradevoni alguses esinesid primitiivsed [[soontaimed]]. Nendele lisandusid primitiivsed kollad ja [[sõnajalgtaimed]]. Kesk-DevonisKeskdevonis tekkisid esimesed puukujulised eostaimed. Hilis-DevonisHilisdevonis ilmusid puitunud tüvega kõrged puud, mis moodustasid suuri metsi. Taimkatte intensiivse mitmekesistumise tõttu muutus ka atmosfääri koostis. Ajastu alguses oli CO<sub>2</sub> kontsentratsioon õhus 12–14 korda suurem tänapäeva tasemest ning ajastu lõpuks oli see tugevalt langenud. Hapnikusisalduse kasvu ning CO<sub>2</sub> kontsentratsiooni languse tõttu toimus Kesk-Devoniskeskdevonis jahenemine, mis viis suure väljasuremissündmuseni ajastu lõpus. Eriti mõjutas see koralle ja stromatopoore.<ref name="geoturism" />
 
==Hilis-DevoniHilisdevoni väljasuremine==
 
Hilis-DevoniHilisdevoni suur väljasuremine leidis aset umbes 375–360 miljonit aastat tagasi.<ref name="GPfiw" /> See oli üks viiest suurest väljasuremissündmusest Maa ajaloos.
Väljasuremine mõjutas pigem soojades madalmeredes elavaid organisme, eriti rifimoodustajaid.
 
Mereelustikust mõjutas väljasuremissündmus enim [[brahhiopoodid|brahhiopoode]], [[trilobiidid|trilobiite]], [[ammoniidid (paleontoloogia)|ammoniite]], nautiloide, konodonte, akritarhe ja [[lõuatud|lõuatuid]].
 
Hilis-DevoniHilisdevoni väljasuremise põhjused on teadmata. Põhilisteks oletusteks on impakt, meretaseme kõikumised ning anoksia, globaalne jahenemine.<ref name="4qEEi" />
 
==Eesti==
 
Eesti asus Devonisdevonis Laurussia kontinendil ekvaatori lähedal.
Devoni ladestu settekivimid lasuvad Silurisiluri ja Ordoviitsiumiordoviitsiumi setenditel ja Mõniste kerke lael otse aluskorral. Avamused kulgevad lõuna pool Pärnu-Mustvee joont ning Narva jõe keskjooksul.
[[Pilt:Eesti_pealiskord.png|thumb|right|Devoni avamusala Eestis]]
 
Devoni maksimaalne paksus Eestis on Kagu-Eestis üle 400 m.<ref name="1Kg5R" />
 
{| class="wikitable" style="clear:left"
Devoni ladestus on 3 ladestikku:
|+ Eesti Devoni stratigraafiline skeem
|-
![[Ladestu]]!![[Ladestik]]!![[Lade]]!!Kivimiline koostis avamusel!!Paksus
|-
|colspan=5 style="text-align:center"|<small>[[Kvaternaar|järgnev]] (pärast settelünka)</small>
|-
|rowspan=12 style="background-color: #CD9C50;"|[[devon]] ||rowspan=3 style="background-color: #F1E0B2;"| [[ülemdevon]] || [[Daugava lade|Daugava]]||[[lubjakivi]]||8+ m
|-
|| [[Dubniki lade|Dubniki]]||[[savi]], [[dolomiit]]||15 m
|-
|| [[Pļaviņase lade|Pļaviņase]]||dolomiit, lubjakivi||27...32 m
|-
|rowspan=6 style="background-color: #EDC982;" |[[keskdevon]] || [[Amata lade|Amata]]||[[liivakivi]], [[aleuroliit]], savi||12...30 m
|-
|| [[Gauja lade|Gauja]]||liivakivi, aleuroliit, savi||78...80 m
|-
|| [[Burtnieki lade|Burtnieki]]||liivakivi, aleuroliit||61...95 m
|-
|| [[Aruküla lade|Aruküla]]||liivakivi, aleuroliit||66...97 m
|-
|| [[Narva lade|Narva]]||dolomiit, savi, aleuroliit||30...109 m
|-
|| [[Pärnu lade|Pärnu]]||liivakivi, aleuroliit, savi, dolomiit||15...47 m
|-
|rowspan=3 style="background-color: #DEB06C;"|[[alamdevon]] || [[Rēzekne lade|Rēzekne]]||liivakivi, aleuroliit||1...52 m
|-
|| [[Ķemeri lade|Ķemeri]]||liivakivi, dolomiit||6...8 m
|-
|| [[Tilže lade|Tilže]]||liivakivi, aleuroliit||2...18 m
|-
|colspan=5 style="text-align:center"|<small>[[Silur|eelnev]]</small>
|-
|colspan=5|''Kõik tabelis toodud lademed ei esine Eestis, tegemist on Eestis kehtiva Devoni stratigraafilise skeemiga.''
|}
 
===Alam-DevonAlamdevon===
 
Vara-DevoniVaradevoni alguses, [[Tilže lade|Tilže lademe]] tekke ajal, oli Eesti alal soe madalmeri, kus settisid Alam-Devonialamdevoni liivalasundid, mis paiknevad Kagu-Eestis, kuid ei paljandu.
Vara-DevoniVaradevoni keskel, [[Kemeri lade|Kemeri lademe]] moodustumise ajal, toimus lühiajaline transgressioon ning settisid liivakad setted. Vara-DevoniVaradevoni lõpus, [[Rēzekne lade|Rēzekne lademe]]me moodustumise ajal, algas uus mere pealetung ning lisaks liivakatele setetele settisid ka karbonaatsed setted.
Põhilisteks kivimiteks on liivakivid, aleuroliidid ning dolomiidid.
 
===Kesk-DevonKeskdevon===
 
Kesk-DevonisKeskdevonis kattis Eesti ala vahelduva veerežiimiga meri, kus settisid valdavalt liivakivid, kuid ka savid, dolomiitsed merglid, lubjakivid. Mereline bassein madaldus ning merelised olud vaheldusid maismaalistega. Settisid madalmere- ja jõgede deltapiirkonna liivakad setted ja nendega vahelduvad savikad kihid. Deltaalale iseloomulikult tekkisid põimkihilised liivakivid. Heledavärvilised liivakivid on iseloomulikud [[Pärnu lade|Pärnu]], [[Gauja lade|Gauja]] ja [[Amata lade|Amata]] lademele. Punasevärvilised erimid on tüüpilised [[Aruküla lade|Aruküla]] ning [[Burtnieki lade|Burtnieki]] lademele. [[Narva lade|Narva lademes]] leidub lisaks savisid ja dolomiite.
 
===Ülem-DevonÜlemdevon===
 
Hilis-DevonisHilisdevonis algas uus mere pealetung, mis haaras Eesti kaguosa. Ülem-DevoniÜlemdevoni [[Plavinase lade|Plavinase]], [[Dubniki lade|Dubniki]] ja [[Daugava lade|Daugava]] lademetes on lisaks savidele ja dolomiitidele ka lubjakive, kuid kihtide paiknemisala on Eestis minimaalne.
 
===Maavarad===
 
Kõige olulisemaks on klaasiliiv, mida on Piusas kaevandatud XX20. sajandi algusest. Piusa klaasiliiva on kasutatud pudeliklaasi ning aknaklaasi valmistamiseks. Tänapäeval kasutatakse seda pudeliklaasi valmistamiseks ja vormiliivaks.
 
Devoni savisid on kasutatud telliste valmistamiseks.
 
Ülem-DevoniÜlemdevoni lubjakive on kasutatud lubjapõletamiseks ja ehituskividena. Tänapäeval plaanitakse vaid killustiku tootmist.<ref name="QokGd" />
 
{{devon}}
 
==Vaata ka==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Devon"