Heinategu: erinevus redaktsioonide vahel

'''Heinategu''' ehk '''heinakoristus '''on [[hein]]a [[niitmine|niitmiseganiitmise]], kuivatamisegakuivatamise, [[riisumine|riisumisegariisumise]], kuhjapanekugakuhjapaneku, kokkusurutult kiletamisegakiletamise, heinaveo heinaveogaja jm.muude heina kogumisega seotud tööde kogum.

Heinategu on Eesti [[maamajandus]]es olnud erakordselt tähtsal kohal, kuna Eesti [[kliima]] ([[sademehulk]] ületavabületab auramiseaurumise) võimaldab varuda loomadele piisavas piisavakoguses koresööda kogusekoresööta. Vastavalt tarvidusele on ka [[niit]]ude ehk heinamaade osakaal maakasutuses olnud Eestis suur. Heinateo kultuur kujunes Eestis arvatavasti 4.–7. sajandi paiku. Heina vajadus seoses piimaturu langusega on Eestis 30 aasta jooksul vähenenud. Et rohu kasvutingimused on endiselt head - on jätkuvalt potentsiaali kultuuristada niitusid, rohkendada heinatööd.

HeinatöögaHeinatöid alustatakse esimese niitega [[juuni]]s. Täishoog on juulis. Nii on [[juuli]]t kutsutud ka heinakuuks. Samuti tehakse heina teisest niitest, mis olenevalt sademetest võib kesta kuni öökülmadeni septembris.