Charles-Michel de l'Épée: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
4. rida:
Ta oli pärit jõukast perest ja õppis [[teoloogia]]t, kuid et ta ei nõustunud [[jansenism]]i hukka mõistma, keeldus [[Pariisi peapiiskop]] teda ametisse pühitsemast. Seetõttu asus ta Pariisis tööle advokaadina ja kaitses tihti vaesemate inimeste õigusi.
 
Aastal [1760 puutus ka kokku kahe [[kurt|kurdi]] õega, kes omavahel [[žest]]e kasutades suhtlesid. Aja jooksul tekkis tal õdede kaudu suhteid ka teiste kurtidega ja see viis Charles-Michel de l'Épée kurtide õpetamiseni. Kuid ta ei leiutanud viipekeelt ega õpetanud seda kurtidele, vastupidi, ta õppis kurtidelt viipekeelt, mille nood leiutanud olid.
 
Ta oli üks [[viipekeel]]e õpetamise [[metoodika]] väljatöötajaid. Aastal [[1771]] asutas ta maailma esimese kurtide laste kooli ''Institutsioon Nationale de Paris Sourds-Muet''. Kurtide õpetamine toimus viipekeeles (nii nagu Pariisi kurdid seda tollal rääkisid). Pedagoogikas lähtus ta paljus [[Jean-Jacques Rousseau]] ja [[René Descartes|René Descartesi]]'i ideedest.
 
De l'Épée lükkas ümber seni Prantsusmaal valitsenud seisukoha, et kurdid pole võimelised [[keel (keeleteadus)|keelt]] omandama. Seetõttu otsustas kirik, et kurdid, erinevalt loomadest, peavad hakkama saama [[sakrament]]e selleks, et nad pärast [[surm]]a ei satuks [[põrgu]]sse. See oligi peamine eesmärk, miks de l'Épée kooli asutas, ja selles antav haridus oli põhiliselt religioosne.