Erinevus lehekülje "Epistemoloogia" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P (Suhe (filosoofia))
P
{{viitamata}}
{{Filosoofia külgriba}}
'''Epistemoloogia''' ehk '''teadmisteooria''' (ka '''tunnetusteooria''', '''gnoseoloogia''') on [[filosoofia]] [[filosoofia valdkonnad|valdkond]], mis tegeleb [[teadmine|teadmise]] ja selle [[õigustus|episteemilise õigustuse]] loomusega. Ta hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist.
 
Epistemoloogia tegeleb näiteks niisuguste küsimustega. Mis on [[teadmine]]? Mis on teadmise ([[tunnetus (filosoofia)|tunnetus]]e) allikad? Millal on [[uskumus]] [[õigustus|õigustatud]]? Kas ja kuidas on teadmine (tunnetus) võimalik? Kas teadmiste süsteemi saab rajada kindlale vundamendile? Mida tuleks teha, et teadmist saavutada?
 
==NimiNimetus==
Sõna "epistemoloogia" esimene pool tuleb [[vanakreeka keel|kreekakeelsest]] sõnast ''[[episteme|epistēmē]]'' (''ἐπιστήμη''), mida tavaliselt tõlgitakse 'teadmisena'. Kreekakeelse sõna tähendus on aja jooksul muutunud ning olnud eri filosoofidel erinev. Algselt tähendas ta lihtsalt 'oskust', hiljem aga hakkas enam-vähem tähendama 'teoreetilist teadmist'. Igatahes on filosoofiatraditsioonis olemas järjepidevus teadmise mõiste ja antiikfilosoofia ''epistēmē'' vahel. Epistemoloogia asemel võib öelda ka "teadmisteooria".
 
Epistemoloogia ülesandele lähenetakse mitmeti; järgnev jaotus vastas algselt 17. ja 18. sajandi filosoofiakoolkondade vahelisele jaotusele, kuid on enam-vähem kasutatav kõikide aegade kohta filosoofia ajaloos:
 
:1)# [[Ratsionalism|Ratsionalistide]] arvates on olemas [[kaasasündinud ideed]], mida ei saada [[kogemus]]est. Need ideed on olemas sõltumatult mis tahes kogemusest. Nad kas tulenevad kuidagi inimese [[vaim (meel)|vaim]]u ehitusest või nad on olemas inimese vaimust sõltumatult. Viimasel juhul eeldatakse tavaliselt, et indiviidi vaim mõistab neid, kui ta on jõudnud teatavale küpsusastmele.
 
:2)# [[Empirism|Empiristid]]e (vaata ka: [[empirism]], [[teaduslik meetod]], [[teadusfilosoofia]] [[naiivne empirism]]) meelest ei ole olemas kogemusele eelnevaid arusaamu. Kogu teadmine on nende arvates [[taju]]le tugineva õppimise tulemus. Taju usaldatavus on aga küsimärgi all, sest [[illusioon]]id ja [[hallutsinatsioon]]id näitavad, et taju ei näita maailma alati sellisena, nagu ta tegelikult on.
 
:Mõned ütlevad, et empiristidele on komistuskiviks [[matemaatika]] [[teoreem]]ide olemasolu: nende [[tõesus]] ei sõltu kogemusest ning neid on võimalik teada kogemuse-eelselt. Mõned empiristid vastavad, et matemaatika teoreemidel puudub tunnetuslik sisu, sest nad väljendavad vaid [[mõiste]]tevahelisi [[suhe (filosoofia)|suhteid]]. Ratsionalistid peavad neid suhteid siiski tunnetuslikuks sisuks.
 
:3)# [[Saksamaa|Saksa]] filosoof [[Immanuel Kant]] töötas levinud arusaama kohaselt välja ratsionalismi ja empirismi sünteesi. Kanti järgi on inimesel olemas kogemuse-eelne teadmine, millel on tunnetuslik tähtsus. See väljendub [[aprioorne sünteetiline otsustus|aprioorsetes sünteetilistes otsustustes]] (näiteks [[põhjuslikkus]]e printsiip).
 
==Vastuseta küsimused==
Oletame, et ma arvan, et ma olen oma uskumuseni jõudnud ratsionaalsel teel. Ma kasutasin loogikat, ma tuginesin [[vaatlus]]ele ja [[eksperiment|eksperimendile]], ma vastasin vastuväidetele ja nii edasi. Sellest ma järeldasin, et minu uskumus on ratsionaalne. Sel juhul saab minu uskumus mingil määral pretendeerida tõesusele. [[Ratsionaalsus]] on tõe indikaator. Uskumuse ratsionaalsus on vähemalt [[põhjend]]iks arvata, et uskumus on tõene.
 
Mitmed uskumuste tunnused on [[tõesus]]e indikaatorid. Nendeks on näiteks [[ratsionaalsus]], [[õigustus|õigustatus]] ja [[tõenäolisus]]. Nimetame uskumuse mingit omadust episteemiliselt positiivseks omaduseks, kui selle olemasolu kas või mingil määrab viitab uskumuse tõesusele.
 
Paljudel meie uskumustel on mitmeid episteemiliselt positiivseid omadusi: nad on üsna ratsionaalsed, üsna õigustatud, väga tõenäoliselt tõesed jne. Ent vähemalt mõnel hetkel me ei ole sellega rahul. Me ei taha omada ratsionaalset uskumust, mis ei ole tõene. Nii võib ju juhtuda: ma võin oma uskumust kujundades väga hoolikalt ratsionaalsust järgida, kuid uskumus võib ometi osutada vääraks. Nii et ratsionaalsusest meile ei piisa.
==Epistemoloogia küsimuseasetused==
 
Epistemoloogia uurib,
'''Epistemoloogia''' uurib, 1)# mida kujutab endast üks või teine uskumuse episteemiliselt positiivne omadus, näiteks õigustatus või ratsionaalsus (näiteks mis on õigustatud uskumus); 2) kust need tunnused pärinevad (ja seega kust pärineb teadmine); 3) mis on teadmine, st millised episteemilised tunnused teevad tõese uskumuse teadmiseks; 4) kas teadmine on võimalik.
# kust need tunnused pärinevad (ja seega kust pärineb teadmine);
# mis on teadmine, st millised episteemilised tunnused teevad tõese uskumuse teadmiseks; 4) kas teadmine on võimalik.
 
Nii et epistemoloogid tegelevad palju uskumuse mitmesuguste episteemiliselt positiivsete omadustega, näiteks õigustatuse ja ratsionaalsusega, püüdes leida uskumuse õigustatuse või ratsionaalsuse [[tarvilikud ja piisavad tingimused|tarvilikke ja piisavaid tingimusi]].
==Fundatsionism ja koherentism==
 
Üks põhilisi eraldusjooni epistemoloogide vahel on seotud küsimusega, kas õigustus peab põhinema [[baasuskumus]]tel.
 
[[Fundatsionism]]i kohaselt on olemas baasuskumused, milles võib kindel olla. Sel juhul saab sama kindel olla uskumustes, mis on baasuskumustest rangelt tuletatud. Näiteks võib siin tuua Descartes'iDescartesi ütluse: "Mõtlen, järelikult olen olemas." See, et ma mõtlen, on minu baasuskumus, millele tugineb kindlalt ka minu uskumus, et ma olen olemas. (Sellele on vastu väidetud, et vaatlus oma vaimutegevuse kohta ei erine põhimõtteliselt ega ole usaldatavam muud laadi vaatlustest ning et järeldus, et mõtleja on olemas, ei ole rangelt tuletatav.) Fundatsionism kipub takerduma vaidlustesse selle üle, millised uskumused on baasuskumused.
 
[[Koherentism]]i kohaselt on uskumusele õigustuseks see, et ta moodustab teiste uskumustega "koherentse" (umbes: kooskõlalise) terviku. Ent selle positsiooni puhul on raskus selles, et uskumuste omavaheline kooskõla iseenesest ei taga, et need uskumused vastaksid sellele, kuidas asjad tegelikult on.
 
==Teised filosoofia harud==
*[[esteetika]]
*[[eetika]]
*[[loogika]]
*[[metafüüsika]]
*[[ontoloogia]]
*[[teadusfilosoofia]]
 
131 938

muudatust