|
==Elulugu==
John Locke sündis [[Inglise kodusõda|Inglise kodusõja]] eel, 29. augustil 1632 [[Wrington]]i linnakeses [[Somerset]]i krahvkonnas Lääne-Inglismaal [[Bristol]]i lähedal [[Inglise kodusõda|Inglise kodusõja]] eel. Ta kasvas [[puritaanlus|puritaanlikus]] perekonnas. temaTema isa, John Locke seenior, oli provintsiadvokaat ja kohtuametnik, kes teenis kodusõja ajal [[Henry Cromwell]]i parlamendivägede kaptenina ratsaväes. Noorusaastail pooldas ka Locke ise rahva [[suveräänsus]]e kaitsmist parlamendi kaudu. Revolutsioon avas Locke'ile tee haridusele. Oma isa komandöri kolonel [[Alexander Popham]]i soovitusel arvati ta 1646. aastal mainekasse [[Westminsteri kool]]i,<ref name="Zaitšenko" /> kus ta sai klassikalise (filoloogilise) hariduse. Pärast seda õppis ta [[Oxfordi ülikool]]i Christ Chrurchi kolledžis muuhulgas filosoofiat ja loodusteadusi ning hiljem meditsiini. 1656. aastal omandas Locke Oxfordi ülikoolis bakalaureusekraadi, 1658. aastal magistrikraadi ning 1674. aastal meditsiinibakalaureuse kraadi.<ref name="Jacoby" />
Alates 1662. aastast oli ta filosoofia, [[retoorika]] ja kreeka keele õppejõud. Ta tegeles intensiivselt [[René Descartes|René Descartesi]]'i moodsa filosoofiaga ning keemik [[Robert Boyle]]'i (1624–1691) ja arst [[Thomas Sydenham]]i (1624–1689) õhutusel ka uudse eksperimentaalse [[loodusteadus]]ega.
Aastal 1667 kolis Locke [[London]]isse Exceter House'i ning töötas kaheksa aastat [[Anthony Ashley Cooper]]i, hilisema Shaftesbury krahvi (1621–1683) juures arsti ja sekretärina. Krahvi perekonnaga sidus teda lähedane sõprus. Tema mõjutusel ja oma isiklike kogemuste põhjal praktilises poliitikas loobus Locke oma algsest [[Konservatism|konservatiiv]]-[[rojalism|rojalistlikust]] hoiakust ja temast sai [[Põhiseadus|konstitutsioonilise]] riigi eestvõitleja.
Aastatel 1675–1679 elas Locke [[Prantsusmaa]]l, siis viibis järgnevad neli järgmist aastat taas Londonis, kuni ta järgnes Shaftesbury krahvile pärast tema [[Holland]]isse [[eksiil]]i minemist. Seal pühendus ta oma filosoofiliste teoste kirjutamisele. Alles 1689. aastal, pärast [[Kuulus revolutsioon|Kuulsat revolutsiooni]] (Glorious Revolution) ja Oranje printsi [[William III]] troonile tulekut, läks Locke Inglismaale tagasi. Kohe pärast seda ilmusid tema kolm tähtsamat teost, esimesena "[[Kiri sallivusest]]" (1689; "Epistola de tolerantia"), milles ta astus välja [[usuvabadus]]e eest, niivõrd kui see ei ohusta liberaalset riiki. Aastal 1690 avaldas ta oma neljaköitelise [[tunnetusteooria|tunnetusteoreetilise]] põhiteose "[[Essee inimarust]]" ("Essay Concerning Human Understanding"), mille kallal ta oli vaheaegadega töötanud üle 15 aasta. Veel Locke'i eluajal ilmus sellest teosest mitmeid uusväljaandeid ning prantsuse- ja ladinakeelne tõlge. Samal aastal ilmus ka teos "[[Kaks traktaati valitsemisest]]" ("Two Treatises of Government").
Aastal 1693 avaldas Locke teose "Mõned mõtted haridusest" ("Some Thoughts Concerning Education"), mis mõjutas [[Jean-Jacques Rousseau]]'d. Pärast Locke'i naasmist Inglismaale pakkus William III talle korduvalt kohta riigiteenistusse, millest Locke tervislikel põhjustel keeldus. Aastal 1696 võttis ta lõpuks vastu kõrge ametikoha kaubandusministeeriumis.
Mõte, et [[substants]] on midagi muud kui ulatus, kuju, tahkus, liikumine või mõtlemine, tähendab Locke'i jaoks seisukohta, et me ei tea, mis on nii ulatuse ja tahkuse kui mõtlemise mistahes kandja loomuseks või olemuseks.<ref name="testit" />
Me eeldame, et lihtideed kuuluvad millelegi, neil on olemas oma kandja, mille toel nad eksisteerivad ning kust nad meie meeltesse jõuavad. Locke`'i järgi nimetame me seda kandjat substantsiks. Substantsi idee ei ole lihtne, ehkki nii võib näida, sest see tekib ainult seoses mõne omaduste rühmaga. Omadused võivad pärineda kas sisemisest või välisest tajust ning vastavalt võib ka substants olla kas kehaline või vaimne.<ref name="testitsi" />
Kuigi Locke võõrastab metafüüsikat, võtab ta oma tunnetusteoreetilises käsitluses märkamatult omaks [[Descartes|Descartesi]]'i metafüüsika. Vaimu ja mateeria dualism, mille Descartes nii jõuliselt formuleeris, on leidnud tee Locke'i empirismi. Vahendajana toimib vaatlus. Ideed põhinevad vaatlusel, mida Locke'i järgi on kahte liiki. Ühelt poolt on vaatlus, mille objektid on välised esemed ja asjad, teisalt on meie sisemine vaatlus, mille objekt on meie teadvuse olekud.<ref name="testitsit" />
==Teosed==
|
