Kareda lahing: erinevus redaktsioonide vahel

Samal ajal alustati sõjakäiku ka Riiast eesmärgiga rünnata Harjumaad, ainsat Eestimaa mandriosa piirkonda, kus poldud veel Riia piiskopi või Taani kuninga ülemvõimu tunnistatud. [[Saksimaa hertsogiriik|Saksi]] hertsog [[Albrecht I (Saksimaa)|Alberti]] (Albrechti), Mõõgavendade [[ordumeister]] [[Volquin]]i ja Riia piiskop [[Albert (Riia piiskop)|Alberti]] venna [[Theoderic de Bekeshovede|Theoderichi]] juhitud sõjavägi, kuhu kuulusid orduvennad, piiskopimehed, liivlased ja latgalid, liikus Liivimaalt [[Sakala]]sse [[Navesti jõgi|Navesti]] äärde, kus nendega liitusid sakalased, ugalased ja järvalased. Edasi läbi [[Nurmekund]]e Harjumaa poole liikus vägi kolmes kolonnis: sakslased koos latgalitega keskel, liivlased vasakul ja eestlased paremal.<ref name="HLK" /><ref name="Vahtre" /> Sõjaväe suuruseks on pakutud umbes 4000 sakslast ja 4000 kohalike rahvaste esindajat.<ref name=LVR203>Liivimaa vanem riimkroonika 2003, lk 203</ref>