Kuramaa: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
27. rida:
Kuralaste aktiivsus kasvas alates 11. sajandist ka maismaal, kus toimus nende rahvastiku ja kultuuri ekspansioon põhja suunas, senistele liivi aladele. [[Venta jõgi|Venta jõe]] äärest ja hiljem [[Riia]] linna tulevaselt asukohalt sundisid nad seejuures lahkuma võndlaste hõimu, kes oli sunnitud sealt hilisema [[Cēsis]]e linna asukohale põgenema. 13. sajandiks jäi liivi asustus domineerima vaid Põhja-Kuramaa idaosas. Hilisemate dokumentide põhjal on arvatud, et rauaaja lõpu Kuramaal oli 8 piirkonda või maakonda: [[Vanema]], [[Ventava]], [[Bandava]], [[Piemare]], [[Duvzare]], [[Ceklis]], [[Megava]] ja [[Pilsats]]. Neist kolmes esimeses oli ilmselt kura-liivi segaasustus, ülejäänutes ainult kurši elanikkond.<ref name="Zem" /><ref name="Svabe" /><ref name="p4TSR" />
13. sajandi lõpus kirjutatud [[Liivimaa vanem riimkroonika]] kirjeldab ristisõdade-eelset Kuramaad järgnevalt: ''"Seal mere ääres asub üks paik, mida kutsutakse Kuramaaks: see on tubli viiskümmend miili pikk. Väga vähe on neid kristlasi, kes kutsumata võivad sellele maale tulla, ilma et neilt ei võeta elu ja vara."''<ref>Liivimaa vanem riimkroonika. 2003. Tõlkinud ja kommenteerinud [[Urmas Eelmäe]]. Värsid 351–356, lk 24</ref>
===Keskaeg===
| |||