Erinevus lehekülje "Kasutaja:AndreasJoesaar/Eksternalism" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
Alljärgnev on loetelu põhilistest filosoofilisest distsipliinidest, kust võib leida eksternalistliku (ja internalistliku) komponendi:
=== Epistemoloogia ===
Ühe levinuimalevinuma epistemoloogilise [[teadmine|teadmise]] [[definitsioon|definitsiooni]] järgi on teadmine õigustatud tõene uskumus. Eksternalismist lähtuvalt määrab [[uskumus|uskumuse]] [[õigustus|õigustatuse]] mitte ainult mõtleja sisemine tunnetus, vaid ka välised faktorid. Sellele vastanduva internalistliku mõtteviisi kohaselt sõltub mõtleja [[epistemoloogiline staatus]] vaid sisemaailmast. Eksternalist võib väita, et vastupidiselt internalistlikule käsitlusele ei ole inimesel ligipääsu nende faktide juurde, mis määravad uskumuse õigustuse või inimese õigustusliku võime, seega faktid tulenevad välismaailmast, mis tõestab eksternalismi teesi. (Brown 2005<ref>
 
{{Raamatuviide
 
</ref>). Semantilisest vaatepunktist lähtuvalt õõnestab eksternalism [[tees|teesi]], mille kohaselt inimene suudab oma mõtte sisust [[introspektsioon|introspektiivselt]] (ehk ilma väliste mõjutuste ega teadmiste abita) aru saada.
Selle mõtteviisi näitlikustamiseks kujutas Putnam oma 1975. aastal ilmunud teoses „Tähenduse tähendus“ (''„The Meaning of “Meaning“''„Meaning““) [[mõtteeksperiment|mõtteeksperimendi]] kaudu olukorda, kus aastal 1750 eksisteerib [[maa|Maaga]] paralleelselt planeet Kaksikmaa (''Twin Earth''), mis on igas mõttes Maaga identne, kuid [[ühend|ühendi]] H₂O asemel on planeedil nn kaksikvesi (''twin water''), ühend nimetusega XYZ, mis on igas mõttes veega identne. Kui Maa elanik aastal 1750 ütleb sõna ''vesi'', mõtleb ta selle all keemilist ühendit H₂O, kuigi ta seda ei teadusta, samamoodi mõtleb Kaksikmaa elanik sõna ''vesi'' all ühendit XYZ.<ref name="ExtMen" /><ref>
 
{{Netiviide
</ref> See tuleneb sellest, et loomulikku liiki terminitel nagu ''vesi'' on peidetud deiktiline aspekt, seega nende tähendus sõltub sarnaselt asesõnadele või määrsõnadele kontekstist.
=== Moraalifilosoofia ===
Internalismi ja eksternalismi vaheline debatt avaldub ka [[moraalifilosoofia|moraalifilosoofias]]. Selles valdkonnas on põhiline rõhuasetus [[moraaliotsustus|moraaliotsustuste]] ja moraalse motivatsiooni küsimusel. Eristatakse motivatsionaalsetmotivatsioonilist (või moraalset) internalismi ja eksternalismi. Internalismi pooldaja põhiline argument on, et esmase moraaliotsustuse, näiteks „F oleks moraalselt õige tegu“, ja F-i tegemiseks vajaliku motivatsiooni tekkimise vahel on põhjuslik seos. Eksternalist lükkab selle ümber, väites, et sellist seost ei ole.<ref>
 
{{Netiviide
75

muudatust