|
'''Haljala lade''' on [[Ülem-Ordoviitsiumülemordoviitsium]]i ladestiku regionaalne [[kronostratigraafiline üksus]] ([[lade]]).<ref name="EE"/>. Varasemates käsitlustes räägiti eraldi [[Idavere lade|Idavere]] ja [[Jõhvi lade]]mest, mis nüüd on ühekshiljem –koondatud üheks '''Haljala lademeks''' nimetatud.<ref name="EE"/>. Seda hakkas esimesena eristama [[Vladimir Jaanusson]] aastal [[1995]]; sellest, ajastmillest peale loetakse Idavere ja Jõhvi lademeid alamlademeteks.<ref>[http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Haljala+lade Stratigraafia terminoloogia]</ref> Haljala ladelademe all lamab [[Kukruse lade]]mel ja temal lasub [[Keila lade]];. koosKoos Haljala lademega kuuluvad nad [[Viru ladestik]]u Kurna alamladestikku. Üleilmses standardis vastavad sellele [[Sandby lade]].
Lademe vanus on 456,2...458,2 miljonit aastat. [[litostratigraafiline üksus|Litostratigraafiliselt]] vastavad sellele lisaks alamlademete kihistutele veel [[Kärdla kihistu]], [[Paluküla kihistu]] ja Sartai ning Šventupysi kihistikud. Lõuna-Eestis võib lademesse osalt kuuluda ka [[Adze kihistu]]. Lademe paksus Eestis on 5 – 255–25 m, <ref name="EE"/> [[Kärdla meteoriidikraater|Kärdla kraatris]] aga peaaegu 300 meetrit. [[Rootsi]] [[Siljani meteoriidikraater|Siljani meteoriidikraatris]] esindab seda Dalby kihistu [[lubjakivi]], lademe ülemises osas esineb ka [[bentoniit]]i.<ref>Ordovician of the Siljan District, Sweden Jan Ove R. Ebbestad& Anette E.S. Högström</ref>
Lademe [[avamusala]] onulatub [[Põhja-Eesti]]s [[Põõsaspea neem]] ltelt [[Ahtme]]ni, läbides [[Pääsküla]] ja [[Haljala]] .<ref name="EE"/> . Lade on esindatud üle kogu Eesti, puududes üksnes [[Valmiera-Mõniste-Lokno kerkeala]]l.<ref>Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.</ref> ▼
Lade [[paljandumine|paljandub]] ntnäiteks [[Peetri (Rae)|Peetris]] s, Pääskülas , ja [[Kahula]]s .<ref name="EE"/> .▼▲Lademe [[avamusala]] on [[Põhja-Eesti]]s [[Põõsaspea]]lt [[Ahtme]]ni, läbides [[Pääsküla]] ja [[Haljala]]<ref name="EE"/>. Lade on esindatud üle kogu Eesti, puududes üksnes [[Valmiera-Mõniste-Lokno kerkeala]]l.<ref>Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.</ref>
Lademe kivimkoosseisus on palju savikat [[lubjakivi]] .<ref>http://www.geoeducation.info/geoturism/ajaskaala.php (vaadatud 16.02.2013)</ref> . Lademe tüüpilisimaks kivimiks on aga [[bentoniit]]. Kuna Lõuna-Eestis on bentoniidikiht õhuke ja lünklik, on seal lademe alamlademete eristamine raskendatud, kohati võimatu, seetõttu liideti ka Idavere ja Jõhvi lademed ühtseks alamlademeks. Adze kihistus on lademele omased [[fosfaadid|fosfaatsed]] [[ooidid]].<ref>Haljala Stage L. Hints Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. ISBN 9985-50-185-3</ref> ▼▲Lade [[paljandumine|paljandub]] nt [[Peetri]]s, Pääskülas, [[Kahula]]s<ref name="EE"/>.
▲Lademe kivimkoosseisus on palju savikat [[lubjakivi]]<ref>http://www.geoeducation.info/geoturism/ajaskaala.php (vaadatud 16.02.2013)</ref>. Lademe tüüpilisimaks kivimiks on aga [[bentoniit]]. Kuna Lõuna-Eestis on bentoniidikiht õhuke ja lünklik, on seal lademe alamlademete eristamine raskendatud, kohati võimatu, seetõttu liideti ka Idavere ja Jõhvi lademed ühtseks alamlademeks. Adze kihistus on lademele omased [[fosfaadid|fosfaatsed]] [[ooidid]].<ref>Haljala Stage L. Hints Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. ISBN 9985-50-185-3</ref>
== Viited ==
{{Viited|allikad=
<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 137.</ref>}}
{| class="wikitable"
|colspan=5|<center>'''Eesti ordoviitsiumi stratigraafiline skeem'''</center>
|-
!|[[Ladestu]]!!|[[Ladestik]]!!|[[Lade]]!!|kivimiline koostis [[avamus]]el||paksus
|-
|colspan=5|<small><center>[[Silur|järgnev]]</center></small>
|-
{{Ordoviitsium}}
|colspan=5|<small><center>[[Kambrium|eelnev]]</center></small>
|-
[[Kategooria:Lademed]]
| 