Kunda lade: erinevus redaktsioonide vahel

'''Kunda lade''' on [[Kesk-Ordoviitsiumkeskordoviitsium]]i ladestiku regionaalne [[kronostratigraafiline üksus]] ([[lade]]).<ref name="EE"/>. Seda hakkas esimesena eristama Percy E. Raymond aastal [[1916]]. Lademe [[stratotüüp|stratotüübiks]] on tänaseks kinni kasvanud kraavasub [[Kunda]]s kinnikasvanud kraavis, lademe laiendatud stratotüübiks on aga [[Kunda-Aru karjääri aluspõhja paljand]].<ref>[http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Kunda+lade Stratigraafia terminoloogia]</ref>

Kunda ladelademe all [[lamav kiht|lamab]] [[Kesk-Ordoviitsium]]ikeskordoviitsiumi ladestiku [[Volhovi lade]]mel ja sellel [[lasuv kiht|lasub]] [[Aseri lade]]. Lademe vanus on 467,5...463,8 miljonit aastat. Koos [[Billingeni lade|Billingeni]], [[Hunnebergi lade|Hunnebergi]] ja Volhovi lademega kuuluvad nad [[Ölandi ladestik]]u Ontika alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele [[Darriwili lade]]. Lademes eristatakse [[Valaste alamlade]]t, [[Aluoja alamlade]]t ja [[Hunderumi alamlade]]t.

[[litostratigraafiline üksus|Litostratigraafiliselt]] vastab sellele Loode-Eestis [[Pakri kihistu]], milles on eristatud Suurupi ja Osmussaare kihistikud. Põhja- ja Kesk-Eestis vastavad sellele [[Loobu kihistu]], milles eristatakse Ubari, Udria, Nõmmeveski ja Valgejõe kihistikke, ning [[Sillaoru kihistu]] [[Voka kihistik]]. Lõuna-Eestis vastavad sellele aga [[Baldone kihistu]] ja [[Šakyna kihistu]]. Väljaspool Eestit eristatakse selles [[Juodupe kihistu]]t ja [[Bičinūai kihistu]]t. Lisaks kihistutele eristatakse selles eraldi veel Kallaste, Ziemeli, Šiupyliai ja Jägala kihistikke. Lademe paksus Eestis on 0,1 – 201–20 m.<ref name="EE"/>. [[Rootsi]] [[Siljani meteoriidikraater|Siljani meteoriidikraatris]] esindab seda punane või hall Holeni [[lubjakivi]].<ref>Ordovician of the Siljan District, Sweden Jan Ove R. Ebbestad& Anette E.S. Högström</ref>

Lademe [[avamusala]] on [[Põhja-Eesti klint|Põhja-Eesti klindi]]l ja selle lähedastes [[jõeorg]]udes.<ref name="EE"/>. Lade on esindatud üle kogu Eesti, puududes üksnes [[Valmiera-Mõniste-Lokno kerkeala]]l.<ref>Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.</ref>

Lade [[paljandumine|paljandub]] ntnäiteks [[Väike-Pakri]]l, [[Osmussaare]]l, [[Toila]]s, ja [[Ontika]]l.<ref name="EE"/>.

Lademe kivimkoosseisus on palju [[glaukoniitlubjakivi|glaukoniit-]]- ja [[ooidlubjakivi]],<ref>http://www.geoeducation.info/geoturism/ajaskaala.php (vaadatud 16.02.2013)</ref>, [[Tallinn]]ast läänes alumises osas ka [[liivakivi]]. Osmussaarel ja selle ümbruskonnas on lademe alumises osas, nagu ka Volhovi ja Billingeni lademe kivimites ohtralt [[daik]]e, mida täidavad Kunda lademe hilisema tekkega kivimid.<ref>Puura, V.; Tuuling, I. (1988). Geology of the Early Ordovician clastic dikes of Osmussaar. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR, 37 (1), 1−9.</ref> Kesk-Eestis on lade õhuke, selle moodustab põhiliselt [[mergel]].