Porkuni lade: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Porkuni lade''' on [[
Ladet hakkas esimesena eristama [[Friedrich Schmidt]] aastal [[1881]]. Lademe [[stratotüüp
Lademe vanus on 445,6...443,7 miljonit aastat. [[litostratigraafiline üksus|Litostratigraafiliselt]] vastavad sellele Põhja- ja Loode-Eestis [[Ärina kihistu]], milles on eristatud Kamariku, Siuge, Tõrevere ja Vohilaiu kihistikud, Kesk- ja Lõuna-Eestis aga [[Kuldiga kihistu]], milles on eristatud Bernāti ja Ēdole kihistikud, ning [[Salduse kihistu]], milles on eristatud Brocēni ja Piltene kihistikud. Eraldi stratigraafilise üksuse moodustab veel Röa kihistik. [[Rootsi]] [[Siljani meteoriidikraater|Siljani meteoriidikraatris]] esindab seda Glisstjärni kihistu.<ref>Ordovician of the Siljan District, Sweden Jan Ove R. Ebbestad& Anette E.S. Högström</ref>
Lademe paksus Eestis on
Lademe [[avamusala]] algab Kesk-[[Hiiumaa]]lt ja lõppeb [[Mustvee]] lähistel, kulgedes läbi [[Taebla]], [[Risti]], [[Kuimetsa]], [[Porkuni]] ja [[Paasvere]]<ref name="EE"/>. Lade on avamusalast lõunas esindatud üle kogu Eesti, puududes üksnes [[Valmiera-Mõniste-Lokno kerkeala]]l.<ref>Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.</ref>
Lade [[paljandumine|paljandub]]
Lademe kivimkoosseisus on palju [[dolokivi|dolo-]] ja [[lubjakivi]].<ref>http://www.geoeducation.info/geoturism/ajaskaala.php (vaadatud 16.02.2013)</ref>. Läti aladel sisaldavad Porkuni lademe lubjakivid riigi lääneosas ka kohati [[nafta]]t.
== Viited ==
{{Viited|allikad=
<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 419.</ref>}}
{{Ordoviitsium}}
[[Kategooria:Lademed]]
|