Porkuni lade: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Porkuni lade''' on [[Ülem-Ordoviitsiumülemordoviitsium]]i ladestiku [[kronostratigraafiline üksus]] ([[lade]]).<ref name="EE"/>. Porkuni ladelademe all lamab [[Pirgu lade]]mel ja temal lasub [[Juuru lade]];. koosKoos Pirgu lademega kuuluvad nad [[Harju ladestik]]u Atla alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele [[Hirnanti lade]]. Lademe moodustumise ajal leidis aset [[Hirnantia jäätumine]].<ref>Enli Kiipus ''Mida on miele õpetanud kliimamuutused geoloogilises aja''. Eesti Loodus. jaanuar 2018.</ref>
 
Ladet hakkas esimesena eristama [[Friedrich Schmidt]] aastal [[1881]]. Lademe [[stratotüüp|stratotüübiks]] onasub [[Porkuni]] paemurd|Porkuni paemurrus]], lademe laiendatud stratotüübiksstratotüüp on agapärit [[Kamariku]] puuraukpuuraugust.<ref>http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Porkuni+lade</ref> Algselt peeti Porkuni ladet [[Silursilur]]i lademeks.<ref>Porkuni Stage by L. Hints & T. Meidla. Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. ISBN 9985-50-185-3.</ref>
 
Lademe vanus on 445,6...443,7 miljonit aastat. [[litostratigraafiline üksus|Litostratigraafiliselt]] vastavad sellele Põhja- ja Loode-Eestis [[Ärina kihistu]], milles on eristatud Kamariku, Siuge, Tõrevere ja Vohilaiu kihistikud, Kesk- ja Lõuna-Eestis aga [[Kuldiga kihistu]], milles on eristatud Bernāti ja Ēdole kihistikud, ning [[Salduse kihistu]], milles on eristatud Brocēni ja Piltene kihistikud. Eraldi stratigraafilise üksuse moodustab veel Röa kihistik. [[Rootsi]] [[Siljani meteoriidikraater|Siljani meteoriidikraatris]] esindab seda Glisstjärni kihistu.<ref>Ordovician of the Siljan District, Sweden Jan Ove R. Ebbestad& Anette E.S. Högström</ref>
 
Lademe paksus Eestis on 1 – 101–10 m.<ref name="EE"/>. Põhja-Eestis on esindatud vaid selle lademe ülemised kihid, kuna jäätumisest tingitud merepinna alanemise tõttu jäi see piirkond merepinnast kõrgemale.<ref>Литология поркуниского горизонта в Эстонии.Oraspõld, A. 1975. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised</ref>
 
Lademe [[avamusala]] algab Kesk-[[Hiiumaa]]lt ja lõppeb [[Mustvee]] lähistel, kulgedes läbi [[Taebla]], [[Risti]], [[Kuimetsa]], [[Porkuni]] ja [[Paasvere]]<ref name="EE"/>. Lade on avamusalast lõunas esindatud üle kogu Eesti, puududes üksnes [[Valmiera-Mõniste-Lokno kerkeala]]l.<ref>Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.</ref>
 
Lade [[paljandumine|paljandub]] ntnäiteks [[Vohilaid|Vohilaiul]], ja [[Porkuni]]s.<ref name="EE"/>.
 
Lademe kivimkoosseisus on palju [[dolokivi|dolo-]] ja [[lubjakivi]].<ref>http://www.geoeducation.info/geoturism/ajaskaala.php (vaadatud 16.02.2013)</ref>. Läti aladel sisaldavad Porkuni lademe lubjakivid riigi lääneosas ka kohati [[nafta]]t. <ref>[http://www.lu.lv/fileadmin/user_upload/lu_portal/projekti/vpp/mali_latvija/visp_geol/LATV_GEOL_KARTE_PUSMILJONA_1998_pdf.pdf VALSTS ĢEOLOĢIJAS DIENESTS LATVIJAS ĢEOLOĢISKĀKARTE MĒROGS 1:500 000]</ref>
 
== Viited ==
{{Viited|allikad=
<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 419.</ref>}}
 
{| class="wikitable"
|colspan=5|<center>'''Eesti ordoviitsiumi stratigraafiline skeem'''</center>
|-
!|[[Ladestu]]!!|[[Ladestik]]!!|[[Lade]]!!|kivimiline koostis [[avamus]]el||paksus
|-
|colspan=5|<small><center>[[Silur|järgnev]]</center></small>
|-
{{Ordoviitsium}}
|colspan=5|<small><center>[[Kambrium|eelnev]]</center></small>
|-
 
[[Kategooria:Lademed]]