Gerda Wegener: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
stiiliparandusi
PResümee puudub
17. rida:
'''Gerda Marie Fredrikke Wegener''' (neiupõlvenimega '''Gottlieb'''; 15 märts 1886 – 28 juuli 1940) oli Taanist pärit üks tuntumaid illustraatoreid ja portreemaalijana 20.sajandil.
 
Gerda looming koosnes peamiselt elegantsetest nais-figuuridest kujutatuna nn [[Art Deco]], juugendstiilis[[juugendstiil]]is. Tema kunstiteosed iseloomustab eelkõige erootilisus ja vabameelsus.
 
1904. aastal abiellus ta maastikumaalija Einar Wegeneriga, kes on täna rohkem tuntud kui Lili Elbeni nime all maailma esimese transnaisena. Kahekesi elasid nad mõnda aega Pariisis, kus oli neil mõlemal paremad võimalused ja tingimused endale kunsti valdkonnas elatis teenida ning elada seal luksusliku ja glamuurset seltskonnaelu.
 
== Elulugu ==
Lapsepõlvenimega Gerda Marie Fredrikke Gottlieb sündis 15.märtsil 1886 väikeses külas Haderslevis, Jüllandi saarel Lõuna-Taanis. Konservatiivses perekonnas, isa vikaari Ove Emil Gottlieb (1854-1909) ja ema Justine Østerberg (1850-1934) käe all üles kasvanud mässumeelne noor neiu teadis juba varakult, et kunst on tema
kutsumus ning õppis pärast põhikooli lõpetamist kohaliku kunstiõpetaja Randers Tehnikakoolis ja maalija Viggo Simeseni käe all. Hiljem õnnestus kunstnikul teismeliseeas lahkuda väiksest külast
29. rida:
Elu pealinnas koos teiste kunstnike, näitlejate ja tantsijate seltskonnas inspireerisid Gerda ideid ja maalingulaadi, millega tema nais-figuurid olid selge kontuuriga stiliseeritud, pikad ja graatsilised ning pigem liikuvamad kui lihtsad passiivsed kujud. Varsti paistis ta hästi silma oma erilise stiiliga ning sai tunnustust nii ka oma aja kunstike seast. Taani kohaliku ajakirjanduse Politikeni peatoimetaja palkas ta ajalehe väljaannete illustreerijaks 1908 aastal. Hiljem esitas kunstnik veel sadu joonistusi ka teistele ajakirjadele, nagu näiteks Klods Hans ja Blæksprutten.<ref name=":0" />
 
Kunstnik abiellus 19-aastasena oma koolikaaslase – Einar Mogens Andreas Wegeneriga (28.12.1882 Vejle - 12.9.1931, Dresden), kellega koos nad lahkusid 1912.aastal Taanist, et jätkata oma karjääri Pariisis, Prantsusmaal. 20.sajandi kunstikeskus ja armastuse pealinn Pariis võttis taanlased avasüli vastu. Kunstikarjääri jätk moetööstuse ajakirjade La Vie Parisienne ning Vogue reklaamikunstnikuna ja illustraatorina tagasid paarile unistuste korteri ateljeega Eiffeli torni lähedal ja armsa suvemaja Versailles.
 
Lisaks moeajakirjade ja mitmete raamatute (islandi saagad, Dekameron, Casanova jpm) illustreerimisega, telliti Gerdalt ka portreemaale, maastikumaale ning väiksemaid dekoreerimistöid. Tänu Gerda Wegeneri mitmekülgsusele ja nii-öelda „topelt-elu“ tõttu on kunstniku eriala raske paigutada kunstiajaloos.<ref name=":0" />
 
Prantsusmaa Kultuuriministeerium ostis 1923. aastal Gerda Wegeneri maali La dame à l’Anémone Luksemburgi kunstimuuseumile, praeguse nimega d’Orsay muuseum ning sellega pälvis kunstnik Prantsusmaa ametliku tunnustuse. Viimasele järgnesid mitmed kunstniku loomingu eksponeerimised maailmanäitustel Pariisis, kus Gerda Wegener sai mitmeid kuldmedaleid. <ref name=":0" />
 
Kiired ajad Pariisis tõid kunstniku paarile palju edu nii kuulsuses kui majanduslikult. Einar oli jätnud oma maalimistööd kõrvale ning hakkas olema rohkem abiks Gerda tellimuste täitmisel. Näiteks, aitas ta portree- ja maastikumaale lõpetada või oli koguni ise modelliks. Pariisi glamuurne elu ja modellitöö muutus Einarile saatuslikuks hetkel, mil ta avastas oma sisemise olemuse ja leidis sealt Lili Elbeni.<ref name=":0" />
 
Kiired ajad Pariisis tõid kunstniku paarile palju edu nii kuulsuses kui majanduslikult. Einar oli jätnud oma maalimistööd kõrvale ning hakkas olema rohkem abiks Gerda tellimuste täitmisel. Näiteks, aitas ta portree- ja maastikumaale lõpetada või oli koguni ise modelliks.
Pariisi glamuurne elu ja modellitöö muutus Einarile saatuslikuks hetkel, mil ta avastas oma sisemise olemuse ja leidis sealt Lili Elbeni.<ref name=":0" />
Gerda Wegener oli Einari soovile vastutulelik ja hoolis temast väga. Muutused tõid kaasa paraku abielulahutuse, seda aga heas mõttes. Einar Wegener sai olla Lili Elben, kes jäi endiselt Gerdale truuks ja aitas naist edaspidi tema töödes. Gerda oli Einarile samuti toeks mehe transnaiseks muutumise perioodil.<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=Andrea Rygg Karberg|URL=http://issuu.com/arken_museum/docs/kataloguddrag_til_web_uk/25?e=5419715/31841860|Pealkiri=Gerda Wegener|Väljaanne=2015|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 
Väidetavalt, olid mõlemad omasooliste ihaldamise kalduvustega ning Gerda huvi naiste vastu on peegeldunud ka tema erootilistes illustratsioonides.
Mitmed operatsioonid aga lühendasid Lili Elbeni eluiga ning pärast tema surma abiellus Gerda Wegener endast üksteist aastat noorema itaallasega Fernando Portaga, kes oli ametilt ohvitser ja diplomaat. Koos Fernandoga kolis Gerda aastal 1931 Marokosse. Kunstnik oli endiselt aktiivne ning tema tööd said tähelepanu ka Põhja-Ameerikas.<ref name=":0" />
 
Viimastel aastatel Marokos oli tal tänu kriitilistele poliitikasuhetele raske hoida oma edu Pariisis ning olid tema tööd olid ka „vanamoodsad"vanamoodsad ja aegunud“aegunud" Kopenhaageni jaoks, kus juba kunstis levisid uuemad stiilid, mis olid täiesti vastandlikud juugendile/ art decole.<ref name=":1" />
 
Abielu Fernandoga ei olnud nii idülliline kui esialgu paistis. Fernando Portaga jäi töötuks ning pärast lahutust aastal 1936, naasis kunstnik oma kodumaale.<ref name=":1" /> Gerda Wegener veetis oma viimased aastad Kopenhaagenis eraklikuna ja vaesuses ning tal olid kalduvused alkoholismi poole. 1940. aastal 28.juulil sai kunstnik südameinfarkti, mille tagajärjel ta suri. Gerda Wegeneri haud asub Solbjergi surnuaias Kopenhaagenis.<ref name=":0" />
56. rida:
Kompositsioon on monumentaalne. Naise figuur on taustalt esile toodud hele-tumedate toonide kontrasti ja paksu kontuurjoone abil. On aru saada et kunstnik pole süvenenud detailidesse sügavalt - taust on minimalistlik ja kleidi varjud pole selged. Ka kleidi pitsääred on veidi lohakalt kujutatud. Kuid maalil joonistatud pikad sõrmed tunduvad väga naiselikud ning näitavad naise elegantsust ja kõrgklassi. Gerda Wegeneri maalidel on kõigil üheks tunnuseks portreeritava silmad, mis on pooleldi avatud. Need poolkinnised silmad ja kergelt flirtiv pilk jätavad mulje transis olekust või mingist varjavast saladusest.<ref name=":1" />
 
Maali näidati avalikule publikule esimest korda Charlotteborgi ja Vabanäitustel 1907. aastal, kuid Gerda sai vastukajana palju kriitikat eriti naturalismi ja realismi esindajate poolt ning ta tembeldati nii-öelda „talurahvakunsti"alurahvakunsti vaenulikuks“ .vaenulikuks"<ref name=":1" />
 
"Naine maskis" oli illustreeritud pilt naistele suunatud tootebrändile Teindelys. Näokreemipurgi illustratsioonil on kujutatud vana ja kortsulise naise maski, mida hoiab noor ja ilus neiu.
64. rida:
; "Baleriin"
[[Fail:Ulla_Poulsen_by_Gerda_Wegener.jpg|pisi|Ulla Poulsen "Baleriin" , Gerda Wegener]]
Gerda Wegener kohtus Taani kuulsa baleriini Ulla Poulseniga aastal 1927. Alates sellest ajast on Ulla poseerinud paljudel Gerda töödel, millest üks kuulsamaid on „Chopiniana baleriin“"Chopiniana baleriin".
 
Ulla eeliseks modellina oli tema kena ovaalne nägu ning teda võis vabalt pidada 20.sajandi Madonnaks. „Chopiniana"Chopiniana baleriini“baleriini" kompositsioonis on kesksel kohal baleriin, kelle peale laskub valgusvihk. Baleriin, kes on maali keskele paigutatud oma uhke valge kleidiga, mis laiub kaarena üle maalipinna, pakub naudingut igale vaatajale nagu ka üks teatrietendus ise.
 
Inimeste pilgud ja tähelepanu keskpunktis olemine on Gerda maalides iseloomulik ärasus. Näiteks ka maalil „'''"Peegli ees'''“" on kaks figuuri – naine ja mees. Maali keskele paigutatud naine vaatab ennast peeglist. Ta on keskendunud endale ja mõtleb oma mõtteid. Samal ajal jälgib teda mees selja tagant ning kuigi naine ei pööra talle erilist tähelepanu, tajub ta siiski mehe kohalolu. Maali loosse süvenedes tundub, kuidas mees on pandud justkui olukorda, kus ta on üleliigne.
 
Gerda Wegeneri tegelaskujudes on alati midagi salakavalikku ning paneb tahtma lugeda nende mõtteid või kavatsusi. Igal figuuril oleks nagu oma lugu jutustada. Samas nende pilgud ka justkui kohtuvad vaataja omadega või on tajuda portreeritava teadvust, et teda jälgitakse.
110. rida:
 
{{JÄRJESTA:Wegener, Gerda}}
[[Kategooria:Danish erotic artists]]
[[Kategooria:Danish illustrators]]
[[Kategooria:Women painters]]
[[Kategooria:20th-century women artists]]
[[Kategooria:Taani kunstnikud]]
[[Kategooria:TaaniIllustraatorid]]
[[Kategooria:Sündinud 1886]]
[[Kategooria:Surnud 1940]]